Aimar Ventsel: Viktor Kingissepp-Navalnõi

Aimar Ventsel. Foto: Alar Madisson

Nii Eestis kui ka Euroopas on praegu kõige tuntum ja kõige rohkem meediatähelepanu saanud isik nähtavasti Venemaa opositsionäär Aleksei Navalnõi. Temast on nii palju kirjutatud ja räägitud, et vaevalt on Eesti ja ka rahvusvahelise meedia tarbijate seas neid, kes Navalnõid pildilt ära ei tunneks. Huvitaval kombel on aga vähe arutatud ja spekuleeritud selle ümber, miks ta tegelikult Venemaale naasis, kirjutab etnoloog Aimar Ventsel.

Mulle meeldis see, mida ütles sama asja analüüsinud BBC World News korrespondent: et Aleksei Navalnõi on advokaat. Mitte eriti hea, aga siiski piisavalt seadusetundja, et teada, mis teda Moskvas ootab. Navalnõi ise teatas mikrofonide ees, et temaga ei juhtu midagi ja et ta naaseb lihtsalt kodumaale. On väidetud, et üks omavahel konkureerivatest klannidest Venemaa julgeolekuteenistuses FSB lubas teda turvata. Siis on kuulda olnud, et Navalnõi pidi tagasi minema, kui ta ei tahtnud vajuda unustusse, nagu on juhtunud Mihhail Hodorkovskiga, kes elab nüüd Londonis.

Mulle endale tuli neid arvamusavaldusi lugedes meelde üks ammuloetud lugu. Kunagises ajakirjas Luup ilmus artikkel omaaegsest revolutsionäärist ja riigikukutajast Viktor Kingissepast. Selles toodi esile väide, et Kingissepp oleks saanud enne Eesti võimude poolt kinnivõtmist ja hukkamist Venemaale põgeneda. Ent ta ei teinud seda, sest soovis saada märtriks, uue tõusva revolutsiooni sümboliks.