Rüütel: ministrite umbusaldamise arvu poolest läheb kolmikliidu valitsus ajalukku

Ekspresident Arnold Rüütel Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) volikogu koguneb täna Türi kultuurikeskuses, et muuhulgas võtta vastu poliitiline avaldus. EKRE auesimees Arnold Rüütel on siiani seisukohal, et peale riigikogu valimisi moodustatud kolmikliit oli hea näide sellest, kuidas on võimalik valitsusvastutust kanda ka juhul, kui osapoolteks on oma poliitiliste veendumuste poolest väga erinevad erakonnad.

Möödunud 30 aasta jooksul ei suuda ma meenutada analoogset olukorda, kus opositsioon riigikogus oleks pidevalt tegelenud moodustatud valitsuse lõhkumisega, ütles EKRE auesimees Arnold Rüütel oma pöördumises täna Türil kogunenud erakonna volikogule.

Arnold Rüütli sõnul seisis EKRE valitsusvastutust kandes nende põhimõtete eest, mis on kirja pandud erakonna põhikirjas, fikseeritud valimislubadustes ja kolmikkokkuleppes.

«Kolmikliit lagunes ja paratamatult jäi pooleli terve rida algatusi. Olen endiselt seisukohal, et peale riigikogu valimisi moodustatud kolmikliit oli hea näide sellest, kuidas on võimalik valitsusvastutust kanda ka juhul, kui osapoolteks on oma poliitiliste veendumuste poolest väga erinevad erakonnad,» lausus Rüütel.

Tema sõnul on alates Eesti taasiseseisvumisest valitsuste vahetus toimunud iga paari aasta tagant, kuid kolmikliidu puhul oli lootust, et suudetakse valitsusvastutust kanda kuni järgmiste riigikogu valimisteni. «Kahjuks seda võimalust ei antud. Ma usun, et meie erakond tegeleb nüüd tõsiteadusliku analüüsiga selleks, et saadud valitsemiskogemust üldistada ja olla valmis ka edaspidi valitsusvastutust kandma,» ütles Rüütel.

Peaminister Kaja Kallas ja Jüri Ratas. Foto: Madis Veltman

EKRE auesimees teadis juba algusest peale, et opositsioon alustab vahendeid valimata võitlust moodustatud kolmikliidu lammutamiseks.

«Igasugused reljeefsed väljaütlemised kasutati kohe ära ja tõlgendati ütleja kahjuks. Tegemist oli sisuliselt lausliberaalse valitsemismudeli toetajate totaalse rünnakuga. Möödunud 30 aasta jooksul ei suuda ma meenutada analoogset olukorda, kus opositsioon riigikogus oleks pidevalt tegelenud moodustatud valitsuse lõhkumisega,» märkis Rüütel. 

«Ministrite umbusaldamise arvu poolest läheb see ligi kaks aastat kestnud kolmikliidu valitsus kindlasti ajalukku. Või 10 000 parandusettepanekut seaduseelnõule. Kui me töötasime välja Eesti põhiseadust, ei osanud me selliseid asju ette näha.»

Rüütli sõnul ei saa ultraliberaalne ehk üliavatud majandusega Eesti olla rahvusriigina jätkusuutlik. Tema sõnul on vanemate kui 65-aastaste inimeste suhteline vaesus Eestis Euroopa Liidu suurim. Lisaks manitses Rüütel, et riik panustab sotsiaalkaitsesse kõigest 13 protsenti SKTst, mis on ELi keskmisest väiksem. Lisaks on ka tervishoiu kuludesse panustamise ELi keskmisest väiksem. 

«Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hinnangul ei kasuta Eesti otsuste tegemisel piisavalt teadusuuringuid ja valdkondade eksperte. Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on meie valitsusasutuste tegevuse tõhusust hinnatud keskpäraseks. See on väga tõsine etteheide.»

Rüütel pakkus välja lahendusena, et kui on vaja suuri eesmärke saavutada, siis tuleb suurendada ühiskonna sidusust ja koosmeelt eri parteide vahel. «Tooksin ainult ühe näite, kus see rahvuslik kokkulepe on hädavajalik. Jutt on energiasõltumatusest. Põlevkivi põletamine tuleb ilmselt lähitulevikus lõpetada. See tähendab vähemalt 6000  töötaja ümberkvalifitseerimist. Eesti maksimaalne elektritarbimine on veidi enam kui 1500 MW/h. Aastaks 2030 planeeritakse Narva elektrijaamadele toodanguks suurusjärgus 660 MW/h. On suur oht, et muutume elektrit importivaks riigiks.»

Rüütel on enda sõnul järjest enam seda usku, et Eesti tuleviku energeetika toetub vesiniku kasutamisele. «Palusin hiljuti informeerida mind liikumisest sellel teel ja tuleb tõdeda, et Eestis on tehtud juba päris palju. Vesinikenergeetika rakenduste eestvedajaks on saanud Keila linn. Euroopa Liit tervikuna on deklareerinud, et käesoleva sajandi keskpaigaks peaks taastuvallikatest vesiniku tootmise tehnoloogia jõudma sellisesse rakendusjärku, mis võimaldaks selle kasutamist praktiliselt kõikidel  elualadel,» ütles Rüütel.

«Ei ole kahtlust, et nii meie kui ka kogu maailm elab sündmuste keskel, mis mõjutavad meie tulevikku. Liikumine süsinik-neutraalse elukeskkonna poole nõuab seniste tõekspidamiste ümbermõtestamist. Võitlus koroonaviirusega ei ole veel lõpusirgel. Koostöö Euroopa Liiduga eeldab aga selle liidu püsimist liikmesriikide konföderatsioonina. Soovin volikogu liikmetele ja teie kaudu kõigile meie erakonna liikmetele teotahet ja energiat Eesti riigi edendamisel jätkusuutliku arengu teel.»