/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/10/23/12678833t1hb5c7.jpg)
Vabaharidusliidu tehtud fookusgrupiuuringust selgub, et haridustee katki jätnud täiskasvanute taas õppima toomine vajab läbimõeldud lahendusi.
Uuring: kooli pooleli jätnud täiskasvanuid on raske taas õppima saada (2)
Fookusgrupis osalenud vabahariduslike koolituskeskuste juhid ja koolitajad tunnistasid, et suurim probleem on Euroopa Sotsiaalfondi toel toimuvatel koolitustel sihtrühma ehk madalama konkurentsivõimega õppijani jõudmine.
«Õppija ülesleidmine ja ta õppesse veenmine on koolituste pakkujale võtmeküsimus,» ütles vabaharidusliidu juhatuse esimees Ena Drenkhan. «Kõige tõhusamaks teeks on seni olnud info levitamine sotsiaalmeediagruppides ja kuulutuste avaldamine tasuta ilmuvates omavalitsuste väljaannetes, millega viimaste panus paraku ka piirdub. Samal ajal näevad koolituskeskused just omavalitsusi oma potentsiaalsete suurimate koostööpartneritena.»
Eestis on rohkem kui 190 000 katkenud haridusteega täiskasvanut, kes tuleks haridusliku kihistumise vähendamiseks ja oma eluga parema toimetuleku tagamiseks tuua tagasi õppimise juurde. Aastatel 2016–2020 tehti Eestis Euroopa Sotsiaalfondi toel üle 400 vabaharidusliku koolituse, kus osales rohkem kui 5000 madalama konkurentsivõimega õppijat, kes said parandada oma sotsiaal- ja õpioskusi, digitaalset kirjaoskust, arendada algatusvõimet ja ettevõtlikkust ning õppida võõrkeeli – sealhulgas ka eesti keelt võõrkeelena.
Koolituskeskuste vedajad ja koolitajad tunnistasid, et tunnevad end sageli missioonisõduritena, kelle südameasi on katkenud haridusteega inimeste õppesse tagasimeelitamine.
«Sageli tuleb selleks kuulutuse avaldamisele lisaks luua võimaliku õppesse tulijaga vahetu kontakt või leida keegi, kelle arvamus kahtlejale loeb. Tuua välja õppija isiklik kasu, milleks võib olla esialgu kasvõi inimesele loomuomase suhtlemisvajaduse rahuldamine sotsiaalselt toetavas keskkonnas,» tõi välja vabaharidusliidu juhatuse esimees.
Isegi kui õppijal on valmisolek olemas, võivad koolitusele jõudmist mõjutada välised asjaolud, nagu elukoha kaugus, transpordi võimalus, bussigraafikute sobivus või sageli ka graafikuga töö.
«Fookusgrupi liikmed märkisid koolitusele tulekut takistavate teguritena veel ka õppija eelnevat halba koolituskogemust, sisemist ebakindlust, lähedaste negatiivset hoiakut õppimise suhtes ning õppija hirmu oma vanuse pärast ning teiste võimalike õppijate ees,» loetles Drenkhan.
Samas olid kõik koolitajad kogenud ka koolituste positiivset mõju nii õppijale endale kui ka tervele kogukonnale. Koolitajate sõnul on kogukondades kohapeal tehtud koolitused toetanud kogu piirkonna arengut, vähendanud eelarvamusi kogukonna liikmete vahel, muutnud omavahelisi suhteid oluliselt positiivsemaks ja mõistvamaks.
«Need on veenvad näited selle kohta, et koolitajate ja omavalitsuste heast koostööst võidavad lisaks õppijatele ka kohalikud omavalitsused tervikuna,» lisas Drenkhan.
Madalama konkurentsivõimega õppijateks loetakse kas madalama haridustasemega või aegunud kvalifikatsiooniga töötajad, katkenud haridusteega väikelaste vanemaid, puuetega inimesi ja noori, kes ei tööta ega õpi.
Eesti Vabaharidusliit (EVHL) on üleriigiline valitsusväline katusorganisatsioon, mis ühendab haridusele suunatud mittetulundusühinguid, kodanikeühendusi ja vabahariduslikke koolitusasutusi.