Nädala tegija ⟩ Kristian Jaani: Talvingu juhtum jättis veel küsimusi õhku

Siseminister Kristian Jaani ütles Kuku raadio saates «Nädala tegija», et tema jaoks on viimased kaks nädalat uues ametis olnud pingeline õppimise periood. Politsei- ja piirivalveameti tööd tundis ta juba varasemast lähemalt, ent teistesse valdkondadesse on olnud vaja kiiresti süveneda. 

Saatejuht Meelis Atonen tõi välja, et kui Jaani mõne päeva eest lubas, et Peep Talvingu ründamise lugu saab kiiresti lahendatud, siis tema oli mõelnud, et kavalam poliitik oleks vastutuse rohkem politsei kaela suunanud. Täna saab aga öelda, et juhtum on lõpetatud ning kohtuski läbi käinud. 

Jaani tunnistas, et tal ongi veel keeruline poliitikuna mõelda ning kui ta annab mõne sõnumi, siis seda ennekõike endise politseinikuna. «Kui sellised sündmused juhtuvad, mis raputavad ühiskonda korralikult, siis ma tean väga hästi, et sõnum peab olema selge, konkreetne ja tekitama inimestes turvatunnet,» ütles siseminister oma politseinikukogemusele tuginedes. Lisaks andis talle kindluse kiiret lahendit lubada teadmine, et juhtunuga tegelevad inimesed on professionaalselt väga kõrgel tasemel.

Seekord sai kiirmenetluse läbi viia, sest asjaolud olid selged, tunnistajad kinnitasid täideviija ütlusi ning osalised olid ka karistusega nõus. Seega sai kiiresti joone alla tõmmata ning Jaani avaldas lootust, et ka teisi juhtumeid võiks nii jõudsalt lõpplahenduseni viia. Samas möönis ta, et küsimused jäävad õhku ning uurijad nuputavad ka pärast edasi, kas väljaöeldud motiiv oli õige. «Kukla taga tiksub see mõttemaailm kõikidel uurijatel alati edasi, et äkki on siin midagi veel.»

Ta rõhutas, et praegu saab siiski kindlalt öelda, et Talvingut ei rünnatud tema teadusnõukoja tegevuse tõttu. See on oluline fakt, et taastada turvatunnet teiste teadusnõukoja ja ühiskonna silmis. 

Jaani oli päri, et inimesed on koroonareeglitest väsinud, ent samas ollakse väga hästi kursis, millised piirangud on kehtestatud ja miks nad on vajalikud. Üldiselt pole koroonapandeemia väga palju kuritegevuse taset mõjutanud. Küll oli näha, et eelmise kevade eriolukorra ajal intsidendid, mis muidu oleks toimunud tänavatel ja lõbustusasutustes, toimusid korterites ning rikkusid naabrite öörahu. Muret tekitav oli ka tapmiste suur kasv, mille puhul oli ilmselt tähtsus asjaolul, et seltskonnas joojatel polnud võimalus üksi baari ära minna ning tülid võisid eskaleeruda kokkupõrgeteks. 

Lähisuhtevägivalla raporteerimises suuri tõuse või langusi pole olnud, ent kahjuks võib arvata, et kõik tekkinud juhtumid politsei ja ohvriabini ei jõudnud. «Me pole tõsikindlat kinnitust saanud, et see võis niimoodi olla, ent mure kindlasti jätkuvalt on. Lähisuhtevägivald on jätkuvalt väga varjatud ning selline olukord, kus ühiskond tervikuna on väga väsinud, stressis, siis see kindlasti mõjutab lähisuhtevägivalda.»

Nakatumisnumbrite puhul on näha, et on jõutud kogu Eestis teatava stabiilsuseni, aga stabiilsuse aste on väga kõrgel. Viimastel päevadel on rekordiliselt palju inimesi haiglas ning pole näha, et nakatumine või rasked haigestumisjuhud hakkaks alla minema. Seetõttu peavad kogunemispiirangud jääma, ent loomulikult tuleb kogu aeg olukorda jälgida ning proovida Eesti elu hoida võimalikult avatud, sõnas Jaani.