NKVD vahistas 25-aastase Jaan Krossi 1946. aasta alguses Tartus teel ülikoolist koju. Enne seda oli ta olnud vangistatud Saksa okupatsiooni ajal, kuna tegutses eestlaste rahvuskomitee huvides. Rahvuslikus vastupanuliikumises osalemine sai talle süüks ka teise Vene okupatsiooni ajal. Juba 1940. aasta juulis, esimese okupatsiooni alguses, osales ta EÜSi liikmena nõukogude võimu läbi viidud valimistele vastaskandidaatide ülesseadmiskatses, millega tõestati, et tegu oli farsiga. Patareisse suletud tulevane suurkirjanik oli aktiivselt osalenud eesti rahvuslike jõudude tegevuses okupatsioonide ajal. Võõrvõimu seisukohalt oli tema vangistamine seega põhjendatud ning eriti ohtliku riigivastase elemendi staatus välja teenitud.