/nginx/o/2019/07/18/12376686t1h444e.jpg)
/nginx/o/2021/02/12/13625589t1hf7d3.jpg)
Kui varem võis sihtkaitsevööndi piiri ääres paiknevad kotkaste ja must-toonekurgede pesapaigad sattuda raietegevuse ohvriks, siis nüüdsest tagab piiriääres olev pesa automaatse sihtkaitsevööndi laiendamise.
Kotkad ja must-toonekured saavad tõhusama kaitse metsaraie vastu
Senise praktika alusel ei moodustunud kotkaste ja must-toonekurge pesade ümber kaitsevöönd, kui pesapuu asus olemasoleva kaitstava ala sihtkaitsevööndis. Seega võis juhtuda, et sihtkaitsevööndi piiril paiknevate pesade läheduses võis teha raiet, mis muutis pesitsuskoha kotkale või must-toonekurele sobimatuks.
«Nii oli tekkinud olukord, kus osa ranges sihtkaitsevööndis asuvatest pesadest olid kehvemini kaitstud, kui väljaspool kaitstavaid alasid asuvad pesad, mistõttu tuli senist praktikat muuta», selgitas keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit.
Seetõttu moodustub edaspidi kõigile kotka ja must-toonekure pesadele automaatne püsielupaiga poolring väljapoole senist sihtkaitsevööndit jäävale alale looduskaitseseaduses ettenähtud ulatuses. Nii on kotkaste ja must-toonekurgede pesapaigad tervikuna sihtkaitsevööndis.
Juuresoleval kaardipildil on näha kotka pesapuu, mis asub sihtkaitsevööndi piiri lähedal ja kuhu nüüd on tekkinud poolringi kujuline püsielupaik (uus sihtkaitsevöönd).
/nginx/o/2021/02/12/13625583t1h7365.jpg)
Varem oleks saanud seni piiranguvööndisse jäävas metsaosas vahetult kotka pesapuu kõrval teha näiteks aegjärkset raiet kuni 2 ha suuruse langina ja väljaspool kaitstavat ala pesitsusperioodivälisel ajal metsa tavapärases korras raiuda.
Muudatuse tulemusena laienevad looduskaitselised piirangud senisele majandusmetsale 271 hektari (ha) ulatuses, millest 70 protsenti on riigimaal ja 30protsenti ehk 79 ha eramaadel. Eramaal puudutab muudatus 81 maaüksust, kõiki maaomanikke teavitatakse lähiajal personaalselt.