Teadlased õpetavad päästekorraldajaid abivajajatega suhtlema

Tartu ülikooli teadlased töötavad Tit Hennoste juhtumisel välja õppeprogrammi, kuidas vältida suhtlusprobleeme numbrile 112 tehtud kõnedes. Foto: Madis Veltman

Tartu Ülikooli teadlaste töörühm üritab mõista, miks hädaabinumbril 112 helistanud abivajajad ja kõnele vastanud päästekorraldajad mõnikord teineteisest aru ei saa, ning töötab hädaabikõnede analüüsi põhjal välja koolitusprogrammi, mis õpetab selliseid olukordi vältima.

Probleemid võivad tekkida näiliselt tühistest seikadest, näiteks ei pruugi Põhja-Eestis kõnele vastav päästekorraldaja mõista mõnd Lõuna-Eestist helistava abivajaja öeldud sõna või ei saa helistaja aru mõnest päästekorraldaja fraasist. Segadust tekitab ka helistaja antud info vähesus või vastupidi, info üleküllus, millega pole häirekeskusel midagi peale hakata.

Häirekeskuse kõnesid analüüsiva töögrupi juhi, Tartu Ülikooli suulise suhtluse kaasprofessori Tiit Hennoste sõnul koostavad teadlased koolitusprogrammi, mille alusel hakatakse välja õpetama algajaid päästekorraldajaid.

«Sama programmi võiks olla võimalik kasutada ka haridusasutustes, et pakkuda baaskoolitust kõigile inimestele, kel võib elus ette tulla vajadus helistada numbril 112,» ütles ta.