Probleemid võivad tekkida näiliselt tühistest seikadest, näiteks ei pruugi Põhja-Eestis kõnele vastav päästekorraldaja mõista mõnd Lõuna-Eestist helistava abivajaja öeldud sõna või ei saa helistaja aru mõnest päästekorraldaja fraasist. Segadust tekitab ka helistaja antud info vähesus või vastupidi, info üleküllus, millega pole häirekeskusel midagi peale hakata.
Häirekeskuse kõnesid analüüsiva töögrupi juhi, Tartu Ülikooli suulise suhtluse kaasprofessori Tiit Hennoste sõnul koostavad teadlased koolitusprogrammi, mille alusel hakatakse välja õpetama algajaid päästekorraldajaid.
«Sama programmi võiks olla võimalik kasutada ka haridusasutustes, et pakkuda baaskoolitust kõigile inimestele, kel võib elus ette tulla vajadus helistada numbril 112,» ütles ta.