Eesti nõudis Euroopa riikide nimel Minski lepete täitmist

ÜRO julgeolekunõukogu istungisaal. Foto: ÜRO

ÜRO Julgeolekunõukogus peeti neljapäeval Minski lepete teemaline avatud virtuaalkohtumine. Pärast kohtumist esitas Eesti suursaadik Sven Jürgenson ÜRO Julgeolekunõukogu Euroopa Liidu liikmesriikide ning Norra ja Ühendkuningriigi nimel ühise pressiavalduse.

«Meie, Euroopa Liidu praegused ja endised Julgeolekunõukogu liikmed, Eesti, Prantsusmaa, Iirimaa, Belgia ja Saksamaa, kellega ühinesid Norra ja Ühendkuningriik, toetame täielikult Ukraina iseseisvust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. 

Me mõistame karmilt hukka teatud Donetski ja Luganski regioonide destabiliseerimise. 

Iga riigi territoriaalsest terviklikkusest lugupidamine ja jõu kasutamise keelamine on rahvusvahelise õiguse lahutamatud osad. Need kaks põhimõtet on ühemõtteliselt sõnastatud ÜRO põhikirjas, samuti Helsingi lõppaktis. Jõu kasutamisega Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse vastu rikub Venemaa selgelt rahvusvahelise õiguse põhiprintsiipe. 

Pärast peaaegu seitse aastat kestnud konflikti on Ida-Ukraina ebastabiilne julgeolekuolukord äärmiselt kurnav valitsuse kontrolli alt väljas olevatel aladel ja kontaktjoonel elavatele tsiviilelanikele. Enam kui 13 000 elanikku on Donbassi konfliktis tapetud, enam kui 30 000 on saanud vigastada ja 3,4 miljonit inimest vajab jätkuvalt humanitaarabi. COVID-19 pandeemia on humanitaarolukorda veelgi raskendanud. Me oleme iseäranis mures kõige haavatavamate pärast, iseäranis laste, eakate ja kõigi nende pärast, kes vajavad ligipääsu haridusele ja tervishoiuteenustele. Me kahetseme jätkuvalt, et ligipääs humanitaarabi pakkujatele valitsuse kontrolli alt väljas olevatel aladel on regulaarselt tõkestatud. Me oleme jätkuvalt ka mures tõsiste inimõigusrikkumiste ja kuritarvituste pärast, mis on seotud konfliktiga Ida-Ukrainas, nagu teatas OHCHR-i vaatlusmissioon. 

Lisaks oleme sügavalt mures liikumisvabaduse piirangute pärast OSCE erivaatlusmissioonile valitsuse kontrolli alt väljas olevatel aladel ning nende tehniliste meetmete tõkestamise pärast, mis otseselt piiravad SMM-i võimekust oma mandaati teostada. 

Alates Normandia tippkohtumisest Pariisis 2019. aasta detsembris on olnud teatud määral edusamme, sealjuures vangide vahetamine. Me tervitame vägivalla määra kahanemist pärast relvarahu tugevdavate lisameetmete jõustumist mullu juulis. Samas oleme mures relvarahurikkumiste arvu kasvu pärast alates novembrist. Tarvis on teha palju enam. Me ärgitame kõiki pooli jõustama Minski leppeid ja Pariisi tippkohtumise järeldusi täies mahus, alustades vahetute meetmete jõustamist olukorra stabiliseerimiseks konfliktipiirkonnas. Me rõhutame selles küsimuses Venemaa vastutust ja lubadusi. 

Jätkuvalt kutsume Venemaa Föderatsiooni üles koheselt lõpetama konflikti süvendamist rahandusliku ja sõjalise abi pakkumisega relvastatud pooltele, kes sellest kasu saavad ja me oleme sügavalt mures Vene sõjatehnika ja personali kohalolu pärast valitsuse kontrolli alt välja jäävatel aladel Ukrainas. 

Me kutsume pooli tegema konstruktiivset koostööd Normandia formaadis ja kolmepoolses kontaktgrupis eesmärgiga Minski lepped täies mahus jõustada.» 

Välisminister Eva-Maria Liimetsa kommentaar:

Eesti toetab järjekindlalt Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning järgib Krimmi seadusevastase annekteerimise mitte-tunnustamispoliitikat. On oluline, et rahvusvaheline üldsus näeb Venemaad  Donbassi sõjalise konflikti osapoolena, koos sellest tuleneva vastutusega, ja mitte rahuvahendajana, nagu Venemaa püüab ennast profileerida. Konflikti rahumeelne lõpetamine saab toimuda ainult rahvusvahelise õiguse raames ja rahvusvahelise kogukonna jõupingutuste, pean silmas  Normandia formaati, OSCE ja Minski kolmepoolset kontaktgruppi, vahendusel ja toel.

Sven Jürgensoni kommentaar:

Venemaa Föderatsioon rikub juba seitsmendat aastat järjest rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtteid, ÜRO põhikirja ning mitmeid kahepoolseid ja rahvusvahelisi lepinguid, sealhulgas Helsingi lõppakti ja Budapesti memorandumi. Selline tegevus kujutab ohtu mitte ainult Euroopale, vaid laiemalt kogu maailmale. Meile valmistab sügavat muret, et Venemaa jätkab Minski lepete rikkumist. Kahjuks on isegi COVID-19 pandeemia ajal, kui humanitaarolukord on väga tõsine, relvarahu rikkumiste arv viimasel ajal kasvanud. Venemaa kui konflikti osapool peab vastutuse võtma ja täielikult ellu viima Minski lepetega ja Normandia formaadis Pariisi tippkohtumisel võetud kohustusi. Kutsume üles Venemaad lõpetama finantsabi ja sõjalise toetuse andmist Donbassi separatistile.