Ago Samoson: roosa kass püüab hiiri

TTÜ tervisetehnoloogiate instituudi juhtivteadur Ago Samoson Foto: Https://www.etis.ee/cv/ago_samoson/est

TTÜ Küberneetika Instituudi juhtivteadur Ago Samoson esitab alternatiivse nägemuse peamistele Hiinat kritiseerivatele teemadele.

Rahvusvahelisel poliitikal on nii ajaline kui ka geograafiline dimensioon. Viimast saavad realiseerida eeskätt suurriigid, kel jätkub ressurssi riigiväliseks kasutamiseks. Välispoliitilisi võimalusi saab oma rahva huvides rakendada mitmel moel, näiteks ehitada nii sõjaväebaase kui ka tehaseid. Poliitika ajalises dimensioonis pole kuigi mõistlik otsida «riiklikku» tähtsust kaugemale kui 40 aastat tagasi. Tollased otsustajad ei ole enam võimul, aga ülejäänute hoiakuid ning ootusi on TV, internet ja koroona mõjutanud juba rohkem kui kogu eelnev ajalugu. Just selles kontekstis tuleks mõtestada ka Hiina Rahvavabariigi rolli ja võimalusi, tema valitsuse tegevust oma rahva elujärje parandamiseks ning julgeoleku tagamiseks. Sellega kaasneb Hiina tõus esimeseks majanduse pingereas, mida serveerivad arvukad kirjutised meedias kui maailmalõppu.

Adekvaatse info saamine võib osutuda üllatavalt keeruliseks. ERR refereeris The Timesi artiklit ja BBC värsket uuringut uiguuri naiste väärkohtlemisest. Selles on tunnistajatena toodud ainult kaks nime, Gulzira Auelkhan ja Tursunay Ziyawudun, kes paraku juba korduvalt esinenud alates aastast 2018. Hiina pool nimetab neid näitlejateks. Keda uskuda? Millisel määral peab riik vastutama kodanikele kättesaadava info tõeväärtuse eest? Järgnevalt on toodud alternatiivne nägemus peamistele Hiinat kritiseerivatele teemadele, mis ei pruugi olla lõplik tõde, kui selline hoomatavalt üldse eksisteerib, aga millele faktid vastu ka ei räägi.