Genka: ütle mehele «ei» ja romantikust võib saada elajas

Eesti räpi jõujaam Henry Kõrvits teeb, mis tahab, ja ei karda kedagi. Jah, just see mees on 25 aastat tüürinud siinset räpilaeva ja juhtinud ta punkti, kus seda muusikat kuulavad paljud. Kuid legendaarse riimimeistri enda uus plaat «Oleg» kõlab teistmoodi kui miski muu, mida siin iial kuuldud. Rajult alternatiivne värk! Karmilt ühiskonnakriitiline. Riimid tabavad kui Kalašnikovi valangud. Pihta saab kõik, mis meie ümber mäda: vägivald, lollus, joomine ja ärplev valitsus. Tõesti, mis teil viga on?

«Oleg» on selgelt ja teravalt ühiskonnakriitiline plaat. Mis sind eelmisel aastal eriti häiris?

Meil oli väga kihvt valitsus. (Naerab.) No see oli ikka täielik farss! Müstika, noh. Ma ei hakka siin isegi rääkima poliitilistest maailmavaadetest, asi on põhiväärtustes. Sa ei saa riiki juhtida, kui sa oled selline inimene!

Kas sa pead silmas vaenaja või vabandaja figuure?

Mõlemaid. Kunagi pre-EKRE ajal küsiti minu käest Kadrioru roosiaias, mida Eesti poliitikas vaja oleks. Ütlesin, et vaja oleks Žirinovski laadis vendasid, kes tulevad ja löövad rusika lauale. Löövad korra majja. Ma eksisin!

Astud riimides väga teravalt ka vägivalla vastu.

Jah. No näiteks on täiesti uskumatud numbrid, kui palju naisi saab kodus oma mehe käest peksa. Me tahame nagu mingit ühtset asja, meil on tore riik, kus me kõik hoiame kätest kinni, laulame, et eestlane olen ja eestlaseks jään. Ja sealsamas rivis võib mu mõlemal pool seista mees, kes on oma naist tümitanud!