Vastlapäeval sööme hernesuppi!

Ise tehtud hernesupp on maitserikas, toitev ja väga soodne. Foto: Silja Luide

Tänavune talv soosib talverõõme ja vastlaliugu. Pärast kelgutamist võiks aga nautida maitsvat ja soodsat ise tehtud hernesuppi. Kuid seda tummist aedviljasuppi tasub lauale panna ka teistel päevadel, sest eriti just talvel on soojendavad ja toekad supid omal kohal.

Vastlapäev on liikuv püha, mis lõpetas talvise jõuludest saadik kestnud pidustusteaja. See on päev enne tuhkapäeva ehk noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõttepühi, millega algas traditsiooniliselt ka kevadpühadeni kestev suur paast.

Vastlapäeval aga toiduga tagasi ei hoitud, saartel võeti einet sel päeval suisa seitse korda. Hommik algas vastlapudruga, milleks enamasti oli tangupuder. Päeva jooksul söödi nii seajalgu kui ka seasaba, millest viimane oli delikatess, mis jäeti kas lastele või pereisale maiustamiseks.

Vastlapäeval pakuti ka soolaube. Magusa poole pealt oli jõukamates peredes laual odrakarask, leivakesed või pannkoogid. Eelmisel sajandil aga hakati algselt linnas, kuid hiljem ka juba taludes valmistama pärmitainast kukleid, mida serveeriti vahukoorega. Need Rootsist pärit maiused on nüüdseks saanud nime vastlakuklid ja muutunud ka Maarjamaa vastlapäevamenüü lahutamatuks osaks.