/nginx/o/2017/08/02/6951347t1h9c4e.jpg)
/nginx/o/2021/02/10/13622751t1he391.jpg)
Kas saab olla nii külm, et lund ei saja, ja kas lund võib ka selgest taevast sadada?
Kas saab olla nii külm, et isegi lund ei saja?
On teada, et lumesaju tõenäosus väheneb tunduvalt, kui temperatuur langeb alla –20 °C, sest väga külmas õhus on veeauru liiga vähe, et saaksid moodustuda olulised sademed, kui just ei ole lisaniiskuse allikat, näiteks lahtist veekogu lähedal. Ent sel juhul on ka temperatuur sajupiirkonnas kõrgem kui seal, kus on selge. Kui järele mõelda, siis madalama kui –20...–30 °C temperatuuri korral on korralik lumesadu küll ebatõenäoline, kuid siiski mitte võimatu. Põhimõtteliselt võib ka tugeva pakasega lund isegi üsna palju sadada, kuid väga külm õhk on tavaliselt väga stabiilne. Seetõttu puuduvad suure lumesaju tekkimise tingimused, milleks on näiteks intensiivne õhumassi kerkimine, mille korral eralduks sademeid. Lisaks, kuna nii külmas õhus on veeauru väga vähe, on sadav lumi ilmselt väga kohev ja sisaldab vähe vett. Näiteks läinud nädalal sadanud 10 cm lumekiht andis sulatamisel vaid 0,1 mm vett.
Mingis mõttes on erandiks toodud sooja veekogu näide, sest lahtise veekogu kohal on õhk niiskem ja soojem, mistõttu õhk tõuseb, jahtub ja tekivad sademed. Kuid see on kohalik nähtus, nii et külmas ja stabiilses talvises õhumassis iseenesest (mõeldud on õhumassi omadust) siiski pole sademeteks ikkagi sobivaid tingimusi. Teisiti on asi suvel, kui sademed võivad ka väga külmas õhumassis tekkida, kui aluspind on piisavalt soe, seega külmas õhumassis on sademete tekkeks tarvis teatud omadustega aluspinda. Nii et tõetera liiga külm lumesajuks on sees vaid külma ja kuiva aluspinna kohal olevas eriti külmas õhumassis. Ei ole mingi haruldus, et tugeva pakasega võib tekkida härmatis või jäänõelu suspensioonina õhku, kuid selle pidamine lumesajuks on ilmselt liialdus. Mereefektist rääkisin eelmises ilmajutus.
Vahel sajab lund, kui märkimisväärseid pilvi pole vaateulatuses, kuid sadu võib pärineda siiski juba hajunud või kaugest pilvest, sest lumehelveste maapinnani jõudmine võtab pilvedest aega umbes pool tundi, mille jooksul võib pilv hajuda või eemale liikuda. Vahel, sageli väga külma õhuga (–20 °C) võib sadada lund ka väga õhukestest pilvedest või väikestest pilveräbalatest, mida ei pruugi esmasel vaatlusel avastada, kuid lumesajuks neist piisab. Täiesti pilvitu taevaga võib tekkida hall, härmatis, jääkristallid (teemanttolm), jääudu, mis on küll üks sademete vorm, kuid tegemist pole lumesajuga.
Huvitavad on väited, et näiteks ilutulestik võib vallandada lumesaju, sest suitsuga satub atmosfääri palju võimalikke kondensatsioonituumasid. Seda peaks eraldi uurima, kuid arvata võib, et mingi mõju ilutulestikul võib olla, kui ilm on väga sajualdis ehk niikuinii hakkaks sadama või sajab.
Südatalv on praegu ilmselt maksimaalses staadiumis. Ilmataat vajutas gaasi põhja, Grööni kõrgrõhkkonna ja Venemaa madalrõhkkonna mõjul jätkub idakaartest külma õhu pääs Läänemereni. Siiski võib nädalavahetus tuua soojema pöörde, aga lund sajab vähe või üldse mitte.