Õhk ei saa paksuks mitte ainult droonidest, vaid ka reeglitest

Kas tulevikus kehtima hakkavad reeglid ning automaatsed eelhoiatussüsteemid väldivad erinevaid drooniõnnetusi? Pildil on eelmise aasta detsembris Hamburgi lähedal kõrgepingeliini takerdunud droon. Foto: Sebastian Peters via www.imago-images.de/imago images/Blaulicht News

Õhk teeb vabaks – liikumisruumi on maa kohal rohkem kui teedel. Õhk ei vaja sellist hooldust nagu teed maa peal, aga õhuteede eest tuleb hea seista ometi. Eriti kui õhus liiklejaid on palju ja droonidest saab majanduse loomulik osa.

Millised võimalused ja ohud meid ees ootavad, milleks peame valmis olema, kui droonidest saavad meie igapäevased kaaslased, küsimegi Raivo Tammelt.

Mis seos on teil endal droonidega ja nende liikluse korraldamisega?

Töötan juba mõnda aega maailma ühes juhtivas lennujuhtimise ja drooniliikluse korraldamise tarkvara tootvas firmas Frequentis. Minu vastutusalas on ennekõike avaliku korra tagamisega ja sõjaväega seonduvad projektid. Olen firmasiseselt ka kaitsevaldkonda puudutavate droonide avastamise ja juhtimise projektide koordinaator.

Droonid on ühtpidi ju väga ahvatlevad: kui maanteed on sellised üsna ühemõõtmelised kulgemisteed, siis õhus on ruumi kõvasti. Teisalt, päris meelevaldselt ju tulevikus ka õhuruumis liikuda ei saa. Millised on need lahendused, mida drooniliikluse jaoks praegu luuakse?

Lühike vastus oleks, et turul pakutakse äppe, mille kaudu droonide operaatorid saavad informatsiooni aladest, kus võib ja kus ei või lennata. Hetkel on suuremaks probleemiks aga valdkonna väga napp reguleeritus, mis puudutab madalamas õhuruumis tegutsemist, kus suurem osa droonidest ringi askeldavad. Euroopa Liit on küll hakanud lennuliikluses tuntud põhimõtete eeskujul olukorda korrastama ja reguleerima droonidega seonduvat, kuid pikk tee on veel minna. Põgusalt tasub mainida valdkondi, mis vajavad esmalt reguleerimist. Alustaks suuremate droonide kohustuslikust äratundmise süsteemidega varustamisest, et oleks võimalik luua ühtne õhupilt.

Pikemas perspektiivis ootab suuremaid linnu ees spetsiaalsete radarite ülespanek ning jälgimissüsteemi väljaarendamine. Need peaksid avastama kõik droonid sõltumata sellest, kas nad on end nähtavaks teinud või mitte. Esmased drooniavastusradarid paigaldatakse ilmselt lennuväljadele, et inimestega lennumasinad saaksid ohutult lennata. Ka droonid vajavad kokkupõrgete hoiatuse ja vältimise süsteeme.