/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2021/02/09/13621409t1he5f2.jpg)
Koroonaviiruse levik on pannud üha enam inimesi ka oma sissetulekute pärast muretsema ning haigeks jäädes soovitakse esimesel võimalusel haigusraha kätte saada.
Haigekassa poole pöördutakse valdavalt rahasaamise sooviga
Seetõttu helistavad inimesed haiguslehe lõpetamise järel kohe haigekassa klienditoele, mullu oli selliseid pöördumisi 60 protsenti kõikidest pöördumistest. Kokku pöördus mullu haigekassa klienditeeninduse poole infoküsimusega kas telefonitsi, e-kirjaga või veebilehe kaudu üle 120 000 inimese.
Haigekassa klienditeeninduse osakonna juhataja Maris Liitmäe ütles, et üle poolte pöördujatest uurivadki, millal nende haiguslehe raha üle kantakse või kuidas on hüvitise suurus arvutatud.
Eelmisel aastal maksis haigekassa inimestele ajutise töövõimetuse hüvitistena välja 172 miljonit eurot, millest 85 miljonit eurot haigushüvitistena, 26,5 miljonit hooldushüvitistena, 55 miljonit sünnitushüvitistena ja 5,2 miljonit tööõnnetushüvitisena.
Ravikindlustusega seotud küsimusi esitas 16 protsenti inimestest, uuritakse näiteks, kas kindlustust kehtib, kui ei kehti, siis miks ja kuidas vormistada. Samuti küsiti, kuidas muuta oma andmeid, näiteks kontonumbrit või kodust aadressi. Sage on ka küsimus, milline kohtutäitur haiguslehe raha kinni pidas.
Kuigi haigekassa vastutab väga paljude tervishoiuvaldkondade korralduse eest, püsib ülejäänud teemade, näiteks sõeluuringute, visiiditasude, ravimihüvitiste või õendusabi vastu huvi paari protsendi juures. Aasta-aastalt on teemad populaarsustabelis ka kohti vahetanud.
Oluline muudatus on see, et inimene helistab ühe probleemiga, kuid kõne käigus tekib palju muid küsimusi ja kõneajad on üha pikenenud. Keskmine kõne pikkus on kolm minutit, kuid harvad ei ole ka juhtumid, kus kõne kestab 30 minutit.