:format(webp)/nginx/o/2018/11/30/11618547t1heeb5.jpg)
Tartu maakohus arutas teisipäeval Tartu vanglas karistust kandvate sõjakurjategijate Dragomir Miloševići ja Milan Martići karistuse kandmise jätkamist väljaspool vanglat elektroonilise valve all, kuid nii prokuratuur kui ka vangla olid kinnipeetavate vabastamise vastu.
Mõlema mehe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimust arutati maakohtus, kuid eri istungitel. Kohus tutvus vangla ja prokuröri esitatud seisukohtadega ning kuulas ära süüdimõistetud.
Tartu vangla ei toetanud kummalgi juhul vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemist elektroonilise valve alla. Vangla toetaks seda vaid tingimusel, et süüdimõistetu saadetaks riigist välja või antaks välisriigile üle. Ka prokuratuur ei toetanud meeste ennetähtaegset vabastamist.
Kohus teeb kinnipeetavate võimaliku vabastamise asjas otsuse hiljemalt 8. märtsil.
Lahendi puhul tuleb kohtul arvestada ka ÜRO Rahvusvaheliste Kriminaalkohtute mehhanismi presidendi seisukohaga ennetähtaegse vabastamise kohta. Nimelt näeb kokkuleppe artikkel 8 lõige 2 ette, et rahvusvahelise tribunali president esitab oma seisukoha, kas ennetähtaegne vabastamine, armuandmine või karistuse kergendamine on kohane, ning taotluse saanud riik arvestab seisukohaga ja vastab rahvusvahelise tribunali presidendile enne otsuse tegemist. Sama artikli lõike 3 põhjal võib rahvusvahelise tribunali president pärast vastuse saamist esitada taotluse süüdimõistetu üleandmiseks teisele riigile või rahvusvahelisele tribunalile.
78-aastane Dragomir Milošević on Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali otsusega süüdimõistetud sõjakurjategija, kes juhtis Bosnia sõjas Republika Srpska sõjaväe korpust ehk Sarajevsko-romanijski korpust.
Dragomir Miloševići juhitud korpus piiras Bosnia sõjas kolm aastat Sarajevo linna. Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal mõistis Miloševići 2006. aastal süüdi ja määras talle karistuseks 33-aastase vangistuse, mida tribunali apellatsioonikogu vähendas 2009. aasta 29 aasta peale.
Milošević kannab alates 2011. aasta 22. märtsist karistust Tartu vanglas. 66-aastane Milan Martić oli Krajina Serblaste Vabariigi kolmas ja viimane president Horvaatia iseseisvussõja ajal aastatel 1994–1995 ja on Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali otsusega süüdimõistetud sõjakurjategija.
Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal mõistis Martići 2007. aastal süüdi sõjakuritegudes ja määras talle karistuseks 35-aastase vangistuse. Alates 2009. aasta juunist kannab Martić oma karistust Tartu vanglas.
Eesti ja tribunal on sõlminud kohtuotsuste täitmise kokkuleppe, mille kohaselt võtab Eesti vajadusel tribunali taotlusel süüdimõistetud inimesi karistust kandma.
Lisaks neile kahele istub Tartu vanglas ka 53-aastane Milan Lukić, kes on endine Serbia paramilitaarse organisatsiooni Valged Kotkad ehk Beli Orlovi juht, kelle endise Jugoslaavia rahvusvaheline kriminaaltribunal mõistis 2009. aasta juulis süüdi inimsusvastastes kuritegudes ja sõjatavade rikkumises Bosnias ja Hertsegoviinas Višegradis Bosnia sõja ajal 1992–1995.
Süüdistuse järgi seisnesid tema kuriteod Bosnia moslemite tapmises Višegradi piirkonnas. Lukić mõisteti eluks ajaks vangi ja alates 2014. aasta veebruarist kannab Lukić karistust Tartu vanglas.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)