Ene Kallas: lumehelbest ja mustast kassist

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

Lume langemise hääletu kaja on mõnikord ootamatult vali. Lumehelbed on siin ja seal. Valges vaikuses, valgega rüütatud majadel ja tänavatel, ja neid jagub isegi seinte vahele. Kõik sõltub sellest, kuidas lumehelvest defineerida.

Niisiis, kes või mis on lumehelves? Kas ta langeb või ta liugleb? Või hoopiski astub? See sõltub vaatajast ja hindajast. Kuidas näha neid, kes said pärast 2010. aastat täisealiseks. Kas üks ajastu on parem kui teine ja mille poolest. Tsiteeriks siinkohal Alliksaart: «Pole olemas paremaid, halvemaid aegu, on ainult hetk, milles elame praegu…»

Iga põlvkond maadleb omaenda probleemidega. Fakt, et nõukaajast pärit inimesed on ehk veidi küünilisema, veidi kalestunuma maailmavaatega kui need nooremapoolsed inimesed, keda võib parema nimetuse puudumisel nimetada lumehelbekesteks. Jaa, nad kipuvad olema ehk veidi tundlikumad, veidi ebakindlamad. Nad on vanematest põlvkondadest juba seepärast natuke erinevad, et nad ei ole üle ega läbi elanud mitmeid üleminekuaegu. See, mida nad arvavad, kuidas nad arvavad, sõltub puhtalt aegruumist, mille keskel on nad üles kasvanud ja suureks saanud.