Internetis petturi eest hoiataja riskib laimusüüdistusega

Foto: SCANPIX

Internetiportaalides, blogides ja Facebookis avaldatakse aeg-ajalt hoiatusi petturite eest, kellel on aga isikuandmete kaitse seaduse alusel õigus info levitaja peale kaevata.

Mirjam [perekonnanimi toimetusele teada] riputas oma Facebooki kontole foto mehest, kellega ta oli neli kuud koos elanud, koos lakoonilise hoiatusega tema ohvriks sattumise kohta ning üleskutse seda fotot jagada: «See inimene on XXX, endise nimega XXX. [Postimees ei avalda nimesid – toim.] Et ei oleks järgmisi ohvreid. Kui on mingeid kokkupuuteid, võite politseisse pöörduda,» kirjutas naine.

«Tahtsin, et inimesed oleks teavitatud, et kui sellise inimesega tutvuvad, on sealt oodata mingit kelmust. Teine põhjus oli see, et tuvastada täpselt ära tema täpne isik, sest minu jaoks oli kogu tema sugulas- ja tutvuskond võõras,» põhjendas Mirjam, miks selle käigu tegi.

«Selgus, et neid inimesi, kes tema kaudu kahju või kannatada on saanud, on väga palju, aga enamik pole neist politseisse pöördunud, sest sellega kaasnevad mitmed asjaajamised,» rääkis naine. «Kelm elabki teiste rahakoti ja tunnete peal, see mind väga häiris.» Naine sai mitmeid teateid nii naistest kui meestest, kellele mees on mitmete valede eest raha või esemeid välja petnud.

Kaks päeva hiljem võttis Mirjam üleskutse Facebookist maha. «Mulle piisas sellest infost, mida sain. Kuna seal oli üle 3000 jagamise, sai ilmselt ka piisavalt inimesi informeeritud. Info jõudis ka tema endani, mille peale saabusid mulle ka ähvardavad telefonikõned,» rääkis ta.

Seda, et mees oma avaliku laimamise eest naise kohtusse annab, ta ei kartnud. «Ma leian, et ma pole kedagi laimanud, täpselt selline ta ongi. Ma ei karda selle eest mingit karistust saada,» ütles naine. «Tal on nii palju patte hinge peal, et ta ei julge politseijaoskonna ukse vahelt sissegi astuda!»

Politsei kontrollib

Politsei kinnitas, et Mirjami Facebooki seinal nimetatud ja fotol olev mees on politseile teada ning tema suhtes esitatud kaebusi kontrollitakse.

Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juht Toomas Jervson märkis lisaks, et inimeste tähelepanelikkus võimalike õigusrikkumiste puhul on igati tervitatav, ent oma kahtlustustest on alati mõistlik ja tulutoovam sellest ennekõike teavitada politseid

Ta hoiatas, et iga sellelaadse postituse edastaja peaks samuti olema vastutustundlik ning veendunud, et ta ei levita alusetult kuulujutte või laimu. «Hoolimatu klikkimisega võidakse oluliselt kahjustada süütu inimese head nime, tekitada täiendavaid kannatusi võimalikele ohvritele või takistada politsei uurimise läbiviimist,» lausus ta.

Ta hoiatas, et vastutustundetu isikuandmete levitamine läheb vastuollu isikuandmete kaitse seadusega. «Võimaliku kahtlase isiku taustaga tutvumiseks on kõigil võimalus vaadata kohtulahendite registrit ja karistusregistri andmeid, mis on avalikud ja kõigile kättesaadavad,» soovitas Jervson veel.

Inspektsioon saab kaebusi

Ka andmekaitse inspektsioon osutas tähelepanu, et seadus ei anna luba teistele inimestele isikuandmete avaldamiseks internetis. «Avaldatud on isiku nimi, isiku kujutis ning nimevahetamise fakt ja seekaudu on saanud kahjustada isiku õigus privaatsusele. See, millistele tegudele postituses viidatakse, ei oma andmekaitse seisukohast tähendust,» märkis inspektsiooni nõunik Stiina Liivrand.

«Arusaadavalt võib selline seaduse järgimine olla inimeste õiglustunnet kahjustav, kuid erasuhetel põhineva info levitamine (mis määrib isiku head mainet) võib kahjustada süütuid inimesi,» hoiatas ta.

Liivrand märkis, et selliste abipalvete esitamine on uurimisasutuste ja politsei pädevuses ning niinimetatud omakohtu korras teist inimest puudutava info levitamine ei ole seaduslik. «Kui kellelegi on teada teise inimese mitteseaduslik tegevus, tuleb kogu teadaoleva informatsiooniga pöörduda politseisse,» tähendas ta.

«Inspektsioon saab selliseid kaebusi tihti, kus isikud leiavad internetist enese kohta käivat informatsiooni (mitte ainult ebaseadusliku tegevusega seotult), mida nad ise ei ole avaldanud ning nad ei soovi, et see seal oleks,» lausus Liivrand. Esmalt soovitab inspektsioon neil inimestel pöörduda info avaldaja poole selle info eemaldamiseks ning kui sellest ei ole olnud abi, saab inspektsioonile esitada kaebuse.

«Informatsiooni, mida on palju edastatud, jagatud ning lingitud naljalt kokku ei korja, kuid leides algallika on võimalik info kustutamiseni siiski jõuda. Tõsi, tihti on see aeganõudev protsess,» tõdes nõunik.