Eerik-Niiles Kross: Borrelli sõimamine ei too edu

Eerik-Niiles Kross. Foto: Tairo Lutter

Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Josep Borrelli äsjast kahetsusväärset Moskva-visiiti on tabanud küllalt laialdane kriitika ja mitte ainult ühenduse väiksematest ja idapoolsetest liikmesriikidest. Ei vaja ilmselt ülekinnitamist, et valdav osa kriitikast on kuhjaga ära teenitud, kirjutab riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (Reformierakond).

Ajakirjanduse andmeil ei suutnud Borrell visiidieelsel ELi välisministrite kohtumisel anda liikmesriikidele sisulist selgitust, mis on õieti tema Moskvasse mineku eesmärk, välja arvatud «dialoogi jätkamise tähtsus» ja «negatiivse retoorika kõrvalejätmine». Kavatsus edastada Moskvale ELi pahameel Aleksei Navalnõi vangi saatmise pärast ja tema vabastamise soov lisandus Borrelli jutupunktidesse alles pärast ajakirjanduse pidevat huvi selle küsimuse vastu ja küllap eri pealinnadest tulnud signaale. Kuigi välisministrite kohtumisel olevat ta teatanud, et ei soovi olla «teadete edastamise postiljon». Kokkuvõttes jäigi visiidist mulje, et ühtki sisulist teadet ta Moskvale edasi ei andnud.

Mööname, et see mulje tugineb põhiliselt Borrelli-Lavrovi pressikonverentsil nähtule. Mida Vene välisminister ja Euroopa välisvolinik omavahelisel kohtumisel tegelikult rääkisid, pole seni avalikult teada. Borrell ise tviitis pärast kohtumist, et ELi-Venemaa suhted olevat pärast Navalnõi mürgitamist ja vangistamist madalaimas seisus ja «avatud ja otsekoheses vestluses nõudsin ma sõltumatut uurimist tema [Navalnõi] tapmiskatsesse ja tema vabadust». Borrelli 5. veebruari tviidiseeria järgi oli ta kohtumise ajal saanud teada kolme ELi diplomaadi Venemaalt välja saatmisest ning «selle otsuse tugevalt hukka mõistnud, lükanud tagasi väite, et nad käitusid diplomaatidele ebakohaselt», samuti «nõudnud Minski lepingute täielikku täitmist ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse austamist», «kriipsutanud alla õigusriikluse, inimõiguste ja poliitiliste vabaduste põhilisust Euroopa tulevikule». Loodetavasti oli see tõepoolest nii, ent tuleb tunnistada, et ühisel pressikonverentsil kõlas kõige kõvemini Borrelli vaikimine Lavrovi Euroopa-suunaliste süüdistuste taustal.