POLIITIKAGURU ⟩ Kuidas vältida vandenõuteooriate laastavat mõju vaktsineerimisele?

Vaktsineerimine koroonaviiruse vastu. Foto: Tiit Loim

Lõppenud nädala «Poliitikaguru» saates rääkisid Maris Hellrand, Andi Hektor ja Tõnis leht, kuidas vältida vandenõuteooriate lammutavat mõju vaktsineerimisele ja koroona ohjeldamisele. Veel tulid jutuks suhted Venemaaga ja PÕXIT.

Lõppenud nädalal oli oluline teema Andrei Vesterineni rünnak PERHi ülemarst Peep Talvingule. Füüsik Andi Hektori hinnangul ei tohiks reaktsioonid niisugustele rünnakutele minna äärmuslikuks, vaid leida tuleks mõistlik strateegia. «Valitsus ja jõustruktuurid peavad leidma mingis mõttes pehme strateegia, et seda olukorda maandada,» ütles ta.

Ajakirjanik Maris Hellrand märkis, et taolised rünnakud pole ainult Eestile omane probleem. «Esimene suur asi, mida teha, on see, et riigijuhid ise väldiksid valeinfo ja skepsise levitamist. Eelmise kuu suurte poliitiliste muudatustega on üks valeinfo ja skepsise võimendaja president Trumpi näol areenilt kadunud, see iseenesest juba vähendab seda,» sõnas Hellrand.

Tõnis Leht märkis, et politsei peaks sellele jõhkrale rünnakule kiiresti lahenduse leidma, sest nii saadetakse ühiskonnale signaal, et niisugune tegevus ei jää karistuseta. «Palju keerulisem on sotsiaalmeedias toimuva ja Irja Lutsarile tehtud ründava olemusega kõne taoliste aspektidega tegelemine,» ütles Leht ja lisas, et natuke võib loota, et jõhkrama rünnaku ehmatav mõju võtab osa inimestel hoogu maha. 

Hellrand märkis, et laiemas kontekstis on oluline just vihakõne teema, kuivõrd Eesti on koos Rumeeniaga ainus riik, kes ei ole vihakõne kriminaliseerinud vastavalt Euroopa liikmesriikide kokkuleppele. «Sõltumata sellest, missugune juriidiline lahendus sellele probleemile leitakse, on ikkagi see otsus ja suhtumine signaal ühiskonnale, kas vabalt viha õhutamine ja ähvardamine on okei või ei ole,» ütles ta.    

Leht arvas, et tegemist on justkui Pandora laeka avamisega. «Kuigi see on võib-olla õige asi õiges suunas, siis see avab ka vägagi ahvatleva lahinguvälja nii vaktsiinieitajatele, uutele uudistele, objektiividele, EKRE aktiivsematele aktivistidele, et tullakse sõnavabadust ahistama,» märkis Leht.

Borrelli läbikukkunud visiit

Hellrand nimetaks Borrelli visiiti Venemaale nädala või lausa aasta ämbrikolinaks. «Üks aspekt, kuidas Venemaa välisministeerium oskuslikult seda ära kasutas, oli vaktsiini teema. Borrell kiitis pressikonverentsil Sputniku vaktsiini ja Venemaa välisministeerium kohe lansseeris reklaamklipi, kus Navalnõi kritiseerib Sputnikut ja Borrell kiidab seda – see on ainult üks nendest ämbritest,» märkis Hellrand ja lisas, et Venemaa vaatlejad on nimetanud Borrelli visiiti Euroopa Liidu diplomaatia kõige hullemaks meistriklassiks.

Hukkamõist on üsna üksmeelne ja laialdane, sõnas Hellrand: «Ta läks bravuurikalt, et tema ei ole liikmesriikide postiljon, kes nende sõnumeid edasi viib, kuivõrd selles positsioonis on teatud autonoomia poliitika ja strateegia kujundamisel, aga liiga hästi see kõik ei läinud.»

Hektori sõnul tundub, et üks Euroopa tippametnik on läinud oma isikliku visiooniga esindama Euroopa Liitu.

Põlevkivielektrist loobumine

Koalitsioonilepingus on kirjas, et uuel võimuliidul on plaanis loobuda põlevkivielektrist 2035. aastaks ja põlevkivi kasutamisest energeetikas 2040. aastaks.

Sel nädalal tegi valitsus selleks esimese sammu, nimelt otsustati suunata kõik Euroopa Liidu eraldatud õiglase ülemineku fondi vahendid Ida-Virumaa põlevkivienergeetikast loobumise teekonna pehmendamiseks.

Andi Hektori sõnul on kurb vaadata, kuidas valitsus jookseb justkui rongil sabas. «Tegelikult selle otsuse tegi meie eest ära mitte valitsus, vaid üldine majandus – investorid, Euroopa Liit. Valitsusel ei olnud mitte mingit võimalust ka teistsugust otsust teha,» ütles Hektor.

Ühest küljest valitsus ütleb, et me teeme PÕXITi aastaks 2035, aga ma ei näe seal kõrval väga head plaani, mis selle asemele tuleb, lisas Hektor.