Koduteenuse klientide põhimure on üksindus

Toila valla koduhooldustöötajad Tiina Volt (vasakul) ja Ivi Liiv viivad oma hoolealustele kolmapäeviti nädalase toiduvaru. Foto: Matti Kämara

Ratastoolis Maire tõstab pöidlad tunnustuse märgina püsti, kui koduhooldustöötajad saabuvad nädalase toiduvaruga.

Pensionieelik Maire (nimi muudetud) elab Kohtla-Nõmmel ahiküttega korteris. Pliidi kütmisega saab naine hakkama, aga toast välja ei pääse. Lähedasi Mairel käepärases kauguses ei ole, ent hooldekodusse ta minna ei soovi.

Siin tulevad mängu Toila valla koduhooldustöötajad Tiina Volt ja Ivi Liiv, kes Mairele koduse elu võimalikuks teevad.

Valikut terveks nädalaks

Kolmapäev on poepäev. Ivi Liiv tõstab kraami lauale. Maire lemmikud on valmissupid, mille puhul on ülessoojendamise vaev. Silma jäävad ka mahlad, kohupiimad ja saiakesed. "Et oleks ikka terveks nädalaks valikut," kommenteerib koduhooldustöötaja.

Ta teeb Mairele möödaminnes maniküüri ja annab teada plaanilisest elektrikatkestusest. "Kui vool ära läheb, siis ära ehmata! Kui midagi on, siis helista! Ole tubli!" lehvitab ta hüvastijätuks ja lubab esmaspäeval tagasi tulla, et küttepuud tuppa tassida.

Vahel tuleb Maire juures käia kolm-neli korda nädalas, näiteks kui ta on vaja arsti juurde sõidutada. Abi vajab naine ka pesupesemisel: koolimajas on valla pesumasin, mis selle töö ära teeb. Kliendi enda viib Ivi pesema aga rahvamajja, kus on dušš, millele ratastooliga ligi pääseb.

Maire vajabki praegustest klientidest kõige rohkem tuge. Vald tuleb talle veel appi eluruumi kohandamise programmi kaudu, et korteri ukseavad saaksid laiemaks ja ratastooliga liikumine oleks hõlpsam.  

Tüüpilisem koduteenuse klient on pensionär Anne (nimi muudetud), kelle juures on poeringi viimane, kuues peatus.

Anne põikab vahel ka ise kodupoodi, et nipet-näpet osta, aga raskeid toidukotte ta linnast kanda ei jaksa. Teiste toimetustega saab kõbus pensionär ise hakkama. "Kuur ei ole kuigi kaugel, iga päev toon korvitäie puid ja kaks korda kütan," selgitab ta.

Kui on vaja arstile minna, ajab Tiina Volt hõbedase Kia märgiga "tõlla" ette ja viib. Kui on tulnud pikemalt haiglas viibida, käib Ivi Liiv kütmas, et elamine päris maha ei jahtuks. Lapsed elavad kaugemal ja nende süda on rahul, kui keegi hoiab kohapeal emal silma peal. 

Autojuhist seltsidaamini

Hooldekodusse ei kipu ükski nende hoolealustest, kinnitavad Tiina Volt ja Ivi Liiv. Kuna enamik neist on üksikud, tuleb täita ka seltsidaami rolli.

"Üks 93aastane proua ütleb alati: "Tule nüüd, istu, hakkame maailma parandama. Vahel võtad selle aja ja istudki," pajatab Tiina Volt.

Varem kondiitrina ja notaribüroos sekretärina töötanud naine on teinud sotsiaaltööd natuke üle aasta. "Eks igaüks on oma iseloomuga. Algul "kompasin" kõik üle, kuidas kellegagi ühist keelt leida. Kui inimene ütleb "Oi, tõ moja lapotška!" või "Sina oledki minu päästeingel", siis see teeb südame soojaks."

Kolleegil jookseb sotsiaaltöös neljateistkümnes aasta. Ivi Liiv ütleb, et hoolealuste mured on ajaga muutunud. "Paljudele on poliitika tähtis kõneaine. Kuna nad on üksipäini, siis elavadki ühest uudisest teiseni ja kogu aeg on mingi mure. Et kui tuleb Kallas meile peaministriks, mis siis saab?" toob ta kõige värskema näite.

Valla klientide seas tehtud küsitlusest tuli välja, et eakate põhimure on üksindus ja suhtlemisvajadus. Sellest saavad alguse paljud teised hädad, nii vaimsed kui füüsilised, tõdeb Toila abivallavanem Maarika Tarum.

"Meie eesmärk on, et koduteenus keskenduks tulevikus rohkem suhtlemisele ja inimeste vaimsele tervisele." See tähendab, et näiteks arsti juurde minek või toidukraamiga varustamine tuleks ära korraldada muul moel. Ja selle arvelt suhtlemisele aega juurde näpistada.

"Tõenäoliselt peame suurte kaubanduskettidega läbi rääkima − toidukoti võiks koju vedada kuller. Mitme inimese oste tehes läheb koduhooldustöötajatel praegu poeskäigule ja toidu koju vedamisele õigupoolest terve päev. Selle asemel saaks inimestega vestelda ja osutada teenuseid, mis kliendile elujõudu annavad," selgitab Maarika Tarum.

Unistada tuleb suurelt

Praegu saab Toila vallas koduteenust 37 klienti, neist on aktiivseid 20 ringis. Peamiselt on tegu üksikute eakatega.

"Üldjuhul helistavad naabrid, et nende majas või kõrvalmajas on üksik inimene. Kontrollime infot, teeme kodukülastuse, mille käigus saame inimesega tuttavaks ja hindame tema abivajadust," kirjeldab sotsiaaltöö spetsialist Krista Kool, kuidas tavaliselt uued kliendid lisanduvad.

Mõnikord võtavad temaga ühendust eaka eemal elavad lapsed, kes paluvad käia vaatamas, kas ema või isa vajab milleski abi.

Sotsiaaltöötajad nuputavad pidevalt, milliseid teenuseid veel pakkuda, et inimene saaks kodus võimalikult kaua iseseisvalt hakkama.

"Suund on sinna, et koduabi sisaldaks ka füüsilist kontakti vajavat hooldust, näiteks mähkmete vahetust ja lamavate haigete hooldust. Seda eelkõige omaste hooldajale toetuseks, mitte põhiteenusena," selgitab Maarika Tarum.

Samuti on kavas luua elektrooniline keskkond, kuhu koondatakse mikroettevõtjad, kes teevad soodsamatel tingimustel remondi- ja väiksemaid parandustöid, pakuvad juuksuri- või maniküüriteenust. Samamoodi võiks koduteenuse klientidele olla abiks andmebaas toitlustajatest, kes oleks valmis sooja söögi koju tooma.

Abivallavanem usub, et infotehnoloogia tuleb appi ka suhtlemisvaeguse leevendamisel.

"Võiks luua läbi tahvli üksikutele inimestele suhtluskeskkonnad. Ja kui seltsimajas toimub kontsert, võiks anda võimaluse sellest kodus osa saada, et vähendada eaka üksinduse ja mahajäetuse tunnet," unistab ta. "Teenus peaks arenema koos inimestega, kes seda parasjagu vajavad."

Toila vald osaleb koos teiste Ida-Viru omavalitsustega sotsiaalministeeriumi arendusprogrammis "Pöördepunkt", mille viib ellu osaühing Invicta. Toila vald kavatseb Ida-Virumaale mõeldud eraldi taotlusvoorust küsida toetust koduteenuse edasi arendamiseks.