/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/11/02/7275577t1h8774.jpg)
Rohelised esitasid politseisse kuriteoteate seoses suures koguses ohtlike naftasaaduste ümberpumpamisega Pakri hoiualal.
Rohelised esitasid ohtlike naftasaaduste pumpamise kohta kuriteoteate (7)
«Palusime politsei- ja piirivalveametil uurida, kuidas on võimalikuks saanud olukord, et valitsus on tegelenud keskkonnakatastroofi ohu loomisega,» ütles BNS-ile Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova.
«Siin on kaks võimalust – kas on tegemist erakordse rumalusega või teadliku kuriteoga ning Eesti huvide kahjustamisega. Seniste valitsuste tegevus viitab siiski selgelt täiesti teadlikule keskkonnaküsimuste ignoreerimisele ja inimesele vajaliku elukeskkonna kahjustamise soosimisele,» lisas Roheliste volikogu esimees Aleksander Laane.
Rohelised palusid politseil uurida, kuidas sai võimalikuks, et eelmise aasta 25. juunil vastu võetud valitsuse määrus, mis reguleerib ohtlike ning kahjulike ainete käitlemist merel, Narva jõel ja Peipsi järvel, lubab nende ainete ümberlaadimist laevalt laevale. Varasemates määrustes seda eraldi nimetatud polnud.
Roheliste sõnul seadustas see määrus üleeuroopalisse looduskaitsealade võrgustikku Natura 2000 kuuluval Pakri hoiualal – lindude ja hüljeste pesitsusalal – ülikõrge keskkonnariskiga majandustegevuse, millele pole kehtestatud riski suurusest tulenevaid erinõudeid ja mille eest ei võeta ka keskkonnatasu.
«Ajakirjanduses avaldatud andmetel algas hiidkogustes ohtlike naftasaaduste ümberpumpamine Pakri hoiualal juba aasta enne määruse vastuvõtmist – alates märtsist 2019. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis menetletud viit merel toimunud reostuse juhtumit, millest kaks olid seotud laevalt laevale kütuse laadimisega,» meenutasid Rohelised kuriteoteates. «Kõik keskkonna- ja meresõiduohutuse eksperdid peavad erinevate mürgiste naftasaaduste laevalt laevale laadimist väljaspool sadamaalasid ja spetsiaalseid terminale üliohtlikuks keskkonnaõnnetuse tekkimise ohu tõttu.»
Rohelised rõhutasid, et põhiseaduse paragrahv 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Põhiseaduse paragrahv 53 aga kohustab igaüht säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud.
«Meile tundub, et sellise määruse ettevalmistaja sai olla kas keskkonnaküsimustes erakordselt ignorantne isik või tasutakse sellise eriti kõrge riskiga tegevuse mittereguleerimise ja mittemaksustamise eest varjatud ja ebaseaduslikul viisil, mida saab pidada vähemalt korruptiivseks,» kirjutas erakond kuriteoteates. «Palume teil välja selgitada, kas määruse vastuvõtmise protsessi jooksul või pärast seda on esinenud mõjuvõimuga kauplemist, teadlikku keskkonnaõnnetuste riski eiramist, riigi huvide eiramist mittemaksustamise läbi või on otsustega seoses tehtud keelatud annetusi erakondadele või makseid valitsuserakondade liikmetele.»