Uimasti üleledoosi tõttu surnud inimeste arv kukkus Eestis järsult

Lasnamäel tänaval vedelev süstal. Foto: Toomas Huik

Möödunud aastal suri Eestis narkootikumide üledoosi tõttu 20 inimest. See arv oli viimati nii väike enam kui kakskümmend aastat tagasi, enne seda kui fentanüül Eesti turule sisenes.

Näiteks aastal 2017 oli narkosurmadearv enam kui viis korda suurem, üle saja.

Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo juhi Ago Leisi sõnul on politsei üks oluline ülesanne monitoorida narkoturgu ja teada, millised on trendid Eestis ja maailmas laiemalt. «Me kaardistame ja uurime just neid kurjategijaid, kellel on mustal turul kõige rohkem mõjuvõimu. Teeme koostööd nii prefektuuridega üle Eesti, maksu- ja tolliametiga ja ka koostööpartneritega välisriikides,» ütles Leis.

Büroojuhi sõnul on kõige ohtlikumate narkootiliste ainete – fentanüüli ja selle analoogide – levik Eestis jätkuvalt madal.

«Fentanüülisõltlased, kes abi otsimise ja rehabilitatsiooni asemel tarvitamist jätkasid, läksid suuresti üle amfetamiinile. Seda oli liikvel juba varemgi ja praeguseks on see narkoturul üks enim kasutatav aine. Viimastest aastatest on meil mitmeid juhtumeid, kus oleme ära võtnud väga puhast kokaiini. See tähendab, et aine läbib vaid lühikese ahela enne Lõuna-Ameerikast Eestisse jõudmist,» kirjeldas Leis.

Riigiprokurör Vahur Verte märkis, et kuigi fentanüüli kättesaadavus on praegu madal, jätkavad õiguskaitseasutused tööd, et enim ohtlikemate narkootiliste ainete levitajad ei saaks Eestis kanda kinnitada. Näiteks mõistis eelmisel aastal Harju maakohus Roman Kalashnikovile ligi 300 000 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud karfentanüüli ebaseadusliku käitlemise ja muude kuritegude eest 17-aastase vangistuse. Eile jättis ringkonnakohus esimese astme otsuse muutmata.

«Õiguskaitseasutustel on seni õnnestunud uute turule pürgijate tegevusele kiiresti lõpp teha ning fentanüülide pakkumus on jätkuvalt madal. Kõik mõistavad ka seda, et 2016-2017 mitmete kriminaalasjade raames kinni peetud ja pikaajaliste reaalsete vangistustega karistatud, oma tegevusega Eesti fentanüüliturgu mõjutanud inimesed on varem või hiljem vabanemas. Ehkki lootus säilib, et mõistetud karistuse kandmine on mõjunud resotsialiseeruvalt, siis on nii prokuratuur kui ka keskkriminaalpolitsei valmis selleks, et mõne viimastel aastatel ka avalikkuse tähelepanu pälvinud fentanüülikäitlejaga tuleb lähitulevikus taas kriminaalmenetluse raames kohtuda,» lisas riigiprokurör.

Viimaste aastate vältel on kinni peetud ja kohtu alla antud mitu Eesti turgu narkootikumidega varustanud inimest:

Suleiman Dungurov, kes mõisteti süüdi Vene Föderatsioonist 3-metüülfentanüüli Eestisse tarnimise organiseerimises.

Juri Vorobei, kes mõisteti süüdi Eesti esimese teadaoleva fentanüülilabori ja seal toodetud fentanüüli müüva grupi juhtimises.

Paul ja Dimitri Kärberg, kes käitlesid seni rekordilist Eestis leitud ja ära võetud fentanüülikogust - kokku ligi 13 kilogrammi fentanüüli, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks enam kui kümnele miljonile inimesele.

Viimati kuulis süüdimõistvat kohtuotsust – 17-aastat vangistust – Roman Kalashnikov, kes peeti mullu kinni pea poole kilo kõige kangema fentanüüli analoogi - karfentanüüli - käitlemise kahtlusega.

Möödunud aasta veebruaris mõisteti Harju maakohtus seitse aastat vangistust Thomas Kraalile, kes käitles ligi viis kilogrammi amfetamiini. Läbiotsimisel leiti tema kodust ka aine pakendamiseks vajalikke asju: kummikindaid, minigrip kotikesi ja kaks kaalu.

Novembris mõisteti kokku 14 aastat vangistust Pjotr Gontarenkole, kes käitles ligi seitse kilogrammi amfetamiini.

2019. aastal mõisteti Tallinna ringkonnakohtu otsusel 14 aastat vangistust Tauris Pällile, kellelt võeti läbiotsimistel ära ligi 25 kilogrammi marihuaanat ja peaaegu ühe kilogrammi enam kui 80-protsendilise puhtusega kokaiini.