Vaikust! Geenius töötab: kvantarvutamisel on vaja külma närvi

Kvantarvutid on olnud tulevikutehngoloogia kuni tänaseni, aga reaalsuseks on see saanud vaid vahetult. Foto: KACPER PEMPEL/REUTERS

Johannes Heinsoo on eesti soost kvantinsener, inimene, kes rakendabki kvantfüüsikat selliste masinate nagu kvantarvutite ehitamiseks.

Kuidas te selle tegevusvaldkonna juurde sattusite?

Lühidalt vastates: üsna juhuslikult.

Keskkooli lõpuks oli mul tekkinud huvi matemaatika, informaatika ja füüsika vastu. Mul oli neist erialadest, tulevikust, teadusest ja enda valikute tagajärgedest toona üsna vale arusaam. Alustasin füüsika erialal Tartu Ülikoolis, sest see tundus mu teisi huvisid siduvat. 

Soovisin lõputööks midagi enamat kui «mõne materjali täppismõõtmist» ja vanemate tudengite abiga leidsin juhendaja, kes vajas põimitud footonpaaride allikat. Põimitus on eriline kvantmehaanika omadus ja sellest lõputööst sai minu spetsialiseerumine alguse. Sellealast teadust tehakse Eestis kahjuks vähe. 

Õnneks sain minna magistrantuuri Šveitsi Riiklikku Tehnoloogiainstituuti Zürichis (ETHZ).