/nginx/o/2020/03/24/13024416t1hc6b8.jpg)
Haridus- ja teadusministeeriumis (HTM) on kaalumisel mõte siduda põhikooli lõpetamine eksamitulemusest lahti, kuid emakeeleõpetajate seltsi hinnangul ei pruugi ilma selgete tagajärgedeta eksam õpilase arengust adekvaatset pilti anda, vahendab ERRi uudisteportaal.
HTM otsib võimalusi, kuidas koroonapiirangutest tekkinud hariduslünki tagantjärgi siluda. Selle tarbeks valmistatakse ette pikaajalist tasandusplaani.
«Selleks, et liikuda oma haridusteel edasi, on oluline aidata järele neid kohti, kus eelmise õppeaasta lõpuga ja selle õppeaastaga on tekkinud mingi mahajäämus, kus õpilane kasvõi mingist teemast ei ole aru saanud distantsõppe vormis. Siis kõige olulisem ongi see koht järele aidata,» rääkis HTM-i välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo.
Täpset ülevaadet sellest, kui kehvasti koroonaaeg õpilastele mõjus, ministeeriumil veel pole. Hollo sõnul võiks selgem pilt saabuda siis, kui tehtud on kevadised eksamid ja sügisesed riiklikud tasemetööd.
Aga kõige kiiremat otsust vajab küsimus, kuidas eelseisvad eksamid üldse korraldada. Arutelud puudutavad peamiselt põhikooli lõpueksameid. Nimelt peab põhikooli lõpetamiseks kõigil eksamitel vähemalt kolme saama, selle jaoks tuleb koguda pooled eksamil antavatest punktidest.
«Lõpetamise tingimused kindlasti on meie jaoks üks arutelu ja mõtlemise koht sellel aastal. Me ei ole siin veel lõpliku plaani ja ettepanekuga välja tulnud. Me praegu arutamegi seda oma erinevate heade partneritega,» ütles Hollo.
Ministeeriumi koosolekutel on kõlanud mõte, et põhikooli lõpetamiseks vajaliku lävendi võiks allapoole lasta, mõne versiooni kohaselt piisaks põhikooli lõpetamiseks ka lihtsalt eksamile kohale ilmumisest. Hollo ütles, et lahenduste otsimisel tuleb arvestada ka õpilaste stressitasemega.
«Milline on olnud see õppeaasta õpilaste vaatas. Kindlasti on see vastutulemine ja paindlikkus ka väga oluline argumendina laual hoida neid otsuseid tehes. Teisest küljest on kindlasti laual jälle õpetajate poolt välja toodud olulised asjaolud, miks kindlasti peaks olema see pingutuse koht ikkagi seal haridustaseme lõpus,» lausus haridusametnik.
Eesti emakeeleõpetajate seltsi juht Kaja Sarapuu tuletas meelde, et eksam pole mõeldud õpilaste taseme hindamiseks, vaid eksam on ka ise oluline õppimise osa.
«Just eksam on see, mis annab arenguks vajaliku pingutuse. Toetab selle pingutuse tegemist.»
Lisaks usub Sarapuu, et kui eksamist ei sõltu enam põhikooli lõpetamine või eksami roll selles langeb, ei pruugi õpilaste arengust adekvaatset pilti saada. Teisiti öeldes, õpilased ei pruugi eksamil piisavalt pingutada.
«Me ei saa väga eeldada, et õpilane on nii teadlik, et ta tuleb eksamile ja teeb selle väga hästi ka siis, kui sellest mitte midagi ei sõltu. Kui sportlased võistlevad omavahel, siis nad tahavad saada ikkagi esimese, teise või kolmanda koha. Keegi ei tule ju sinna kaotama.»
Kristin Hollo jälle märkis, et õpilasel võiks olla ka endal soov oma tasemest ülevaadet saada ning seda ilma üleliigse stressita.
«Kui me räägime kasvõi PISA-uuringutest, mis on rahvusvaheliselt väga tunnustatud, siis ka sellel ei ole õpilaste jaoks mingit väga kõrget panust. See ei otsusta õpilase jaoks, kas ta jätkab või kas ta lõpetab. Ja samas terve maailm neid tulemusi siiski arvestab.»
Hollo tõdes, et olgu ministeeriumi valik milline tahes, sellega on kiire.
«Kui me tahame teha mingeid erisusi, siis tõenäoliselt on selleks vaja seadust muuta, ehk me peaks seadusandjale tegema ka omalt poolt ettepanekud.»
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)