/nginx/o/2021/02/02/13609387t1he8d0.jpg)
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Ameti (TTJA) statistika kohaselt toimus möödunud aastal Eestis 45 elektriõnnetust. Seda on kuue võrra rohkem kui eelmisel aastal. Ükski õnnetus surmaga ei lõppenud.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Ameti (TTJA) statistika kohaselt toimus möödunud aastal Eestis 45 elektriõnnetust. Seda on kuue võrra rohkem kui eelmisel aastal. Ükski õnnetus surmaga ei lõppenud.
Enim õnnetusi juhtus väikelastega vanuses kuni 9 aastat, kellega toimus 17 õnnetust.
TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa sõnul oli kümne lastega juhtunud õnnetuste puhul tegemist pistikupesa ja sellesse torgatud terava esemega, ülejäänud õnnetused lastega juhtusid pingestatud katkiste elektriseadmete või nende toitejuhtmete tõttu.
Eristus ka vanusegrupp 20–29 aastat, kellega toimus üheksa õnnetust. Vähim õnnetusi oli vanusegrupis 60–69 aastat, kus juhtus üks õnnetus.
Elektriõnnetuste peamised põhjused olid ohutusnõuete eiramine, hooletus ning katkiste elektriseadmete kasutamine. Õnnetustes sai tõsisemaid vigastusi kuus inimest ja kergemaid 39 inimest. Tõsisteks vigastusteks loetakse raskeid põletushaavu, püsivat tervisekahju või ajutist töövõimetust.
40 õnnetust toimus kodus või selle lähedal ning ülejäänud olid tööõnnetused. Kodudes juhtus elektriõnnetusi remonti tehes, elektriseadmete rikkest, katkistest pistikupesadest, valgustitest ja juhtmetest. Tööõnnetused toimusid alajaamas, juhtmete vahetamisel ja katkiste elektriseadmete kasutamisel.
Elektriohutuse meelespea lapsevanematele
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet