Jaak Valge: kodanikud ootavad selgitust ja vabandust

Jaak Valge. Foto: Margus Ansu

Sekkumine demokraatlikku protsessi pole kodanikele vastuvõetav, kirjutab riigikogu liige ajaloolane Jaak Valge (EKRE).

Demokraatlik võimumudel eeldab opositsiooni olemasolu. Vastasrinnal on vabadus pakkuda uusi lennukaid ideid – just vastasrind peab juhtima tähelepanu probleemidele, mis võimul lahendamata. Ning miinimum, mida opositsioon peab tegema, on võimu hoidmine seaduse raamides. Viimast rolli peaks demokraatlikus riigis täitma ka ajakirjandus ehk neljas võim, millest tulenevalt näib ajakirjandus olevat tavaliselt pigem opositsiooni poolt. Kolmas võimuharu ehk kohtuvõim peaks olema erapooletu ja sõltumatu.

Olulisi väärtusküsimusi lahendatakse demokraatlikus riigis tihti rahvahääletustega. Välis- või mingite muude jõudude sekkumine poliitilisse protsessi on lubamatu.

Eesti Vabariigi ajaloo kõige jõhkram välissekkumine toimus 1940. aasta juunis, mil Eestisse sisenesid Nõukogude Liidu väed ja Andrei Ždanov nõudis Eestis Nõukogude Liidule sobiva valitsuse ametisse seadmist. Hoolimata sellest, et president Konstantin Päts jäi veel 21. juulini presidendiametisse, oli sekkumine jõhker, nii jõhker, et Eestit tuleb alates 1940. aasta 17. juunist kuni iseseisvuse taastamiseni pidada okupeeritud riigiks.