KESKKOND ⟩ Marko Kohv, Piret Pungas-Kohv, Jüri-Ott Salm: vihatud maastikest ihatud maastikeks

Rabakraav Kuresoo kuivendatud osas neli aastat pärast selle sulgemist. Foto: Marko Kohv

Kuigi kohati tehakse Eestis suurte keskkonnaprojektide tulemuste jälgimiseks ulatuslikke ja põhjalikke seiretöid, pole soode taastamisaladele pikaajalist riiklikku seiret paika pandud, tõdevad märgalade uurijad Marko Kohv, Piret Pungas-Kohv ja Jüri-Ott Salm.

Enamasti on soo taastumise võtmeküsimus kunstliku kuivenduse sulgemine, et anda soole tagasi tema elumahlaks olev vesi. Samas ei saa seda teha tuimalt kõiki kraave kinni ajades, sest nii võime märjemaks teha ka muude huvidega alad, nagu näiteks väljaspool looduskaitseala asuva majandusmetsa, või ujutada üle mõne tee.

​Peale inimese huvide tuleb meeles pidada ka pikaaegsest kuivendusest mõjutatud aladele elama asunud liike, kelle vajadustega tuleb samuti arvestada. Nimelt ei pruugi suhteliselt tavalistel liikidel olla elupaika väljaspool looduskaitsealasid järjest intensiivsema maakasutuse tõttu. Nii eeldab soo taastamise kavandamine väga mitmekesiste ja tihti ka vastandlike huvidega arvestamist.