Raul Eamets, Allan Puur: rahvaloendust saab teha paremini

Rahva ja eluruumide loenduse kirja näidis. Foto: Madis Veltman

Parima rahvaloenduse annab Eestile registrite ja inimeste vastuste kombineerimine, kirjutavad Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets ja Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor Allan Puur.

Tänavuse rahvaloenduse ettevalmistused hakkavad lõpule jõudma. Uue loenduse muudab eriliseks see, et esimest korda Eestis saadakse enamik vajalikust teabest registritest. Teine, väiksem osa andmestikust kogutakse inimeste küsitlemise teel, valdavalt internetis, vähemal määral ka loendajate abiga. Sellist lähenemist tuntakse kombineeritud loendusena.

Loendusmeetodi valikule eelnes pikk arutelude voor, kus statistikaameti eksperdid, ülikoolide teadlased, statistikanõukogu, riigikogu rahvastiku probleemkomisjon ja vabariigi valitsuse loenduskomisjon vaagisid erinevate lähenemiste tugevaid ja nõrku külgi. Kõiki argumente kaaludes andis valitsus 2019. aasta lõpul oma eelistuse kombineeritud lähenemisele.

Algselt üksnes registripõhist andmekogumist kavandanud statistikaamet nõustus pärast lisarahastuse lubaduse saamist korraldama kombineeritud loenduse, mis hõlmab kõiki eestimaalasi. Statistikaamet on seadnud ambitsioonika eesmärgi uuendada Eestile kuuluvat internetis loendamise maailmarekordit ja viia see praeguselt 67 protsendilt 80 protsendi lähedusse. Kui teha korralikku selgitustööd, siis on selle sihi saavutamine meie inimeste internetikasutust arvestades täiesti võimalik.

Kombineeritud loenduse väärtus ühiskonna jaoks sõltub sellest, mida me inimestelt küsime ning kuidas kogutud teave kättesaadavaks tehakse. Statistikaameti koostatud loendusankeet keskendub praegu peamiselt neljale küsimusele, mis käsitlevad keelteoskust (sh eesti keele oskust), murdekeelte oskust, tervist ja usku. Statistikaamet on kombineeritud loenduse vajadust selgitanud vastava info puudumisega riigi registrites. Paraku läheb selline põhjendus mööda mitmest vähemalt sama olulisest, kui mitte olulisemast argumendist, miks eesseisval loendusel on vaja vahetult inimeste poole pöörduda. Just nende argumentide tõttu eelistasid riigikogu komisjon ja valitsus kombineeritud loendust.