:format(webp)/nginx/o/2021/01/29/13602266t1h1069.jpg)
Just nii palju intervjuusid tegi elu jooksul Larry King , ikooniline CNNi talkshow-juht, kes 23. jaanuaril koroonaviiruse tõttu 87-aastasena meie hulgast lahkus. Ta võis neid intervjuusid rohkem ka teha, selliste arvude juures kipub lugemine ju sassi minema. Intervjuu tundus olevat tema loomulik keskkond, see polnudki nagu intervjuu, vaid kahe inimese jutuajamine, mida kaamera ka juhtub jälgima ja telekanal üle kandma.
Kui inimene paljut ei mäleta, siis seda mäletab ta ehk ikka: Larry King istub, suured prillid ees ja riietust domineerimas traksid, natuke laua kohale nõjatudes, hoiab vestluskaaslasele üsna lähedale ja küsib küsimusi. Küsib sõbralikke küsimusi, millele intervjueerijatele üldiselt meeldib vastata, ja küsib neid sügavalt sümpaatsel, natuke ragiseval ja väga raadiokõlalisel häälel.
Kui legendaarselt ajakirjanike ja avalikkuse eest varju hoidval Marlon Brandol ilmus 1994. autobiograafia, andis ta ainsa intervjuu just Larry Kingile. Intervjuu alguses hakkas ta hoopis Kingi kiitma, et kui hea ja otsekohene ta ikka on. Larry King näis seepeale ebamugavust tundvat ja proovis teemat ikka Brandole viia. «Tahaks ikka teist rääkida, mitte minust,» ütles King. «Ei, ei, ikka teist tuleb rääkida,» jätkas Brando, «te lihtsalt olete nii hea.» Neid, kes oma ainsa intervjuu just Kingile andsid, oli muidugi veel.
/nginx/o/2014/01/07/2737386t1h5ea3.jpg)