Milliseid digimürke peidavad veebiküpsised?

Arvuti on iga võrgukülastuse järel täis digitaalset küpsisepuru, mille kasutusse lubamine arvutikasutaja poolt on korraldatud selliselt, et pigem vastatakse kärsituses pimesi «jaa», ning küpsiste pudistaja korjab igal juhul informatsioonilise koorekihi oma andmebaasidesse. Faktiliselt toimub sel moel kasutaja formaalsel heakskiidul varjatud harjumuste jälgimine. Keeldumise korral ei pruugi saadagi ligipääsu huvi pakkuvale võrgulehele. Foto: Shutterstock

Iga Euroopas müügil oleva küpsisepaki peal on kirjas, millistest ainetest selle sisu koosneb ja kui mitu kilokalorit see sööjale annab. Kui tegemist pole just mahetoormest valmistatud käsitööküpsistega, kasutab enamik tootjaist selle teabe avaldamiseks kõige väiksemat kirjasuurust. Samas, kuna mitte keegi peale tõsimeelsete toitumisteoreetikute (ja mõne tarbijakaitsega tegeleva advokaadi) neid kirjutisi nagunii kunagi ei loe, siis pole vahet: teave on avaldatud ja JOKK.

Kujutlegem hetkeks, et söödavad küpsised on reguleeritud samamoodi kui digitaalsed. Sel juhul peaks tarbija enne küpsisepaki sisu kallale pääsemist alati lugema, et see sisaldab jahu, vett ja rasvainet, mis kõik on küpsiste valmistamiseks hädavajalikud, ning seejärel otsustama, kas ta lubab oma küpsistesse panna ka soola, suhkrut, rosinaid ja/või šokolaaditükikesi.

Seejuures peab küpsiste tootja olema võimeline tõendama, et on selle teabe esitanud ja nõusoleku saanud, kusjuures tarbijal peab olema võimalus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta. Kõik see on vajalik selleks, et tõhusalt kaitsta tarbijate õigusi ja välistada võimalus, et kondiitrid nende kehasse salaja midagi kahtlast võiksid sokutada.