Igal inimesel tuleks oma tegevusi kavandada nii, et nakatumisoht oleks minimaalne, kirjutab Tartu Ülikooli matemaatika emeriitprofessor Ene-Margit Tiit.
Ene-Margit Tiit: rehkendused koroonanakkuse piiramiseks (7)
Lahkuv valitsus on kinnitanud, et Eesti on koroonaviirusega hästi hakkama saanud. See on siiski vaid osaliselt õige. Tõsi, meil ei ole tervishoiusüsteem kokku varisenud ja leidub avatud kinosid, teatreid, spordisaale ja spaasid. Aga tõele au andes on nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta kahe nädala jooksul meil üle Euroopa keskmise ning see on niisugusel tasemel püsinud juba peaaegu kuu aega. Enam-vähem püsiv on ka haiglaravil olevate koroonapatsientide arv, kuid mis kõige kurvem – surmajuhtude arv kasvab tasapisi. See ongi ootuspärane, sest haigestumiste arv on olnud suur juba pikka aega ja võitlus patsiendi elu eest kestab kaua.
Mis saab edasi? Ühiskonnaelu tõsiselt piirata ei soovi keegi. Leevenduseks on silmapiiril terendav vaktsiin, kuid ilmselt läheb kaua aega, enne kui selle mõjul hakkab nakatumine vähenema. Samal viisil jätkates kaotame aga mõttetult palju inimesi, ja need kõik ei tarvitse sugugi olla niigi haua äärel seisvad vanakesed.