Kaja Sarapuu: eesti keel saab selgeks keelekümblusklassis

Kaja Sarapuu. Foto: Erakogu

Eesti keele teise keelena eduka õppimise võtmesõnad Eesti koolis on ühine kooliruum, koostegevused, ürituste eestikeelsus, tõlkimisest loobumine, pädevad õpetajad, juhtkonna huvi, järjekindlus ja julgus, kirjutab Kehra Gümnaasiumi õppealajuhataja Kaja Sarapuu.

Üks eesti keele 2021.–2035. aasta arengukava strateegiline eesmärk on valdavalt eestikeelsele kooliharidusele üleminek, mis tähendab koolides ja lasteaedades eesti keeles õpetamist ja õppimist. Seda praktiseerivad juba praegu 37 kooli, kes on liitunud haridusministeeriumi keelekümblusprogrammiga.

Kehra gümnaasium on üks nendest. 2013. aasta 1.c klass alustas varase keelekümblusega ning praegu 8. klassi jõudnud ja nooremad õpivad kõiki aineid eesti keeles. Samas säilitavad lapsed oma rahvusliku identiteedi, õppides vene keelt ja kirjandust võrdselt eesti õppekeelega õpilastega neli tundi nädalas (kaks tundi keelt ja kaks tundi kirjandust). Kui varase keelekümbluse mudel lubab põhikooli lõpuks õppida vene keeles 40 protsenti õppeainetest, siis Kehras õpitakse kõiki aineid eesti keeles. Keelekümblusklassides on umbes kolmandik kooli õppuritest.

Viis aastat tagasi tekitas poleemikat paari Kehra vene kodukeelega vanema soov panna oma laps eesti kodukeelega laste klassi, selle põhjuseks oli hirm edasijõudmise taseme pärast. Et nende hirmul on alust, tõestas 2018. aastal Tartu Ülikooli PISA tulemuste uuring eesti ja vene õppekeelega koolide 15-aastaste õpilaste teadmiste ja oskuste erinevuse põhjustest: eesti õppekeelega õpilaste keskmiste tulemuste erinevus vene õppekeelega koolide õpilaste keskmistest tulemustest on üle poole standardhälbe kõigi valdkondade testide puhul (matemaatika, funktsionaalne lugemine ja loodusteadused).