Martin Ehala: tänitamine vaktsineerimise ümber

Postimehe arvamustoimetuse juht Martin Ehala. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Vaktsiinid on defitsiit, mis on sundinud riike kehtestama karmimat kontrolli nende tarnete üle. See omakorda on kutsunud esile süüdistused vaktsiininatsionalismis. Paraku on see termin ideoloogiliselt sama laetud nagu «süvariik» või «vihakõne».

Väidetava vaktsiininatsionalismi üks külg on jõukate riikide konkurents selle nimel, et tagada oma elanikkonna kiire vaktsineerimine. Näiteks on briti päritolu AstraZeneca vaktsiinide tarnetega Euroopa Liitu tekkinud tõsiseid viivitusi: märtsi lõpuks ollakse valmis tarnima vaid 31 miljonit doosi lepingulise 80 miljoni asemel. See on pannud nördima ELi juhte, sest on kahtlus, et AstraZeneca müüb Euroopa Liidule lubatud vaktsiini kallimalt kolmandatele riikidele.

Vastukäiguna on EL ähvardanud blokeerida Pfizeri vaktsiinide ekspordi Ühendkuningriiki, mis on tellinud 40 miljonit doosi vanemaealiste vaktsineerimiseks. Samuti on Euroopas AstraSeneca tehaseid, mille toodangu väljaveo saab EL peatada, kui läbirääkimistega ei õnnestu lahendusi leida.

Ühendkuningriigi endine tervishoiuminister Jeremy Hunt ütles selle peale: «Kui EL peaks ühepoolselt tegutsema, mis piiraks Ühendkuningriigi poolt seaduslikult ja õiglaselt ostetud vaktsiinide tarnimist, mürgitaks see meie majandussuhted terveks põlvkonnaks. Sellisel kriitilisel ajal vajab maailm vaktsiininatsionalismi nagu auku peas.»

Samas on paljud maailma riigid niihästi testimise kui ka vaktsineerimise osas väga palju halvemas olukorras. Vaktsiininatsionalismi argumenti ongi kõige jõulisemalt kasutatud just globaalse ebavõrdsuse esiletoomiseks.