Liivi Uuet: ärajäänud rahvahääletus

Asuniku elumaja Tsooru asunduses Võrumaal, 1925. Foto: Rahvusarhiiv

Hiljuti riigikogus tagasi lükatud abieluteemaline rahvahääletus ei ole esimene kord Eesti Vabariigi ajaloos, kui riigikogu või riigikogu juhatus on otsutanud rahvahääletuse ära jätta. Sellest, mis põhjustel jäi ära 1927. aastal toimuma pidanud rahvahääletus, kirjutab ajaloolane Liivi Uuet.

Ajavahemikul 1923–1936 toimus Eestis viis rahvahääletust: aastal 1923 koolide usuõpetuse kohta ning aastatel 1932–1936 põhiseaduse muutmiseks ja Rahvuskogu kokkukutsumiseks. Vähem on aga teada fakt, et 1927. aastal oleks äärepealt toimunud veel üks rahvahääletus, mis puudutas maareformi käigus võõrandatud maade eest hüvitise maksmist.

11. veebruaril 1927 esines riigikogu liige Karl Ast (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei) riigikogu koosolekul erakorralise teadaandega. «Seda ei oleks Eesti rahvas eneseuhkuse pärast ja lugu pidades oma riigist mitte sündida lasknud. Kuid rahvale on võimatuks tehtud selles küsimuses oma seisukohta vabalt ja otsekohe avaldada. Eesti rahvas on võetud kutsumata eestkostjate poolt hooldamise alla. Säärase hooldamise ja Eesti Vabariigi kodanikkude põhiõiguste vägistamise vastu protesteerime meie ja oma protesti kinnituseks lahkume tänaselt koosolekult. Ühtlasi jätame endale vabaduse veel teisigi samme astuda, mida me selles asjas tarvilikuks peame.»