Kohus vähendas Mustakivi tulistaja karistust

Mustakivi silla tulistaja Dmitri Doroškevitš (paremal) pole nägemise kaotanud Artjom Kremenskilt kordagi vabandust palunud. Foto: Eero Vabamägi

Tallinna ringkonnakohus mõistis tänase otsusega 30-aastase Dmitri Doroškevitši tapmiskatses õigeks, kuid tunnistas ta süüdi provotseeritud tapmiskatses. Kohus mõistis talle provotseeritud tapmiskatse eest karistuseks ühe aasta ja kuus kuud vangistust, mis jäeti täitmisele pööramata kaheaastase katseajaga.

Kohus ka märkis, et süüdistatav viibis eelvangistuses kolm kuud, mis pidi talle juba avaldama nn šokivangistuse mõju. Kohus leidis, et vangistuse reaalne ärakandmine pole otstarbekas juhul, kui ta ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Doroškevitšile esitati süüdistus tapmiskatses, kui ta 2018. aasta 1. augusti öösel tulistas Tallinnas Mustakivi teel Mustakivi sillal tulirelvast kannatanut viis korda. Ta tabas kannatanut pea ja keha piirkonda ning tekitas eluohtliku tervisekahjustuse.

Harju maakohus tunnistas mullu 23. septembril Doroškevitši süüdi tapmiskatses ja mõistis talle karistuseks 6 aastat vangistust. 

Kohus: laskudeseeria tulnuks suunata jalgadesse

Ringkonnakohus leidis nüüd, et süüdistatav tegutses hädakaitseseisundis, kuna kannatanu algatas konflikti ja segas Doroškevitšit töökohustuste täitmisel ning lõi teda põhjuseta rusikaga pähe.

Samuti püüdis kannatanu konflikti ka jätkata, sõimates ja provotseerides süüdistatavat, vaatamata sellele, et oli saanud teada, et süüdistataval on tulirelv, millest oli tehtud ka hoiatuslask õhku. Kannatanu üritas süüdistatavat sellele vaatamata rünnata ning vastuseks sellele sai viis kuulitabamust, mis põhjustasid tal tervisekahjustuse ja sügava puude. 

Küll aga leidis ringkonnakohus, et süüalune oleks võinud suunata laskudeseeria jalgadesse, mis oleks ründaja suhtes olnud säästvam kaitsevahendi kasutamise viis. Seega oli kohtu hinnangul lubamatu relva kasutamise viis, mis ületas hädakaitse piire.

Kokkuvõttes leidis kohus, et olukorras, kus kannatanu ründas põhjuseta oma töökohustusi täitvat süüdistatavat, seejärel ähvardas ja sõimas, on mõistetav, et süüdistatav viibis tugevas hingelise erutuse seisundis. Seega tuli tema käitumine kvalifitseerida provotseeritud tapmiskatsena.

Kohus rahuldas kannatanu varalise kahju taotluse osaliselt ja mõistis süüaluselt kannatanu kasuks välja alates 2. augustist 2018 kuni 31. detsembrini 2018 iga kuu eest välja 100 eurot ning alates 1. jaanuarist 2019 kuni kannatanu täieliku paranemiseni iga kuu valitsuse kehtestatud töötasu alammäära korrutise 0,2. Kannatanu mittevaralise kahju katteks mõistis kohus välja 5000 eurot.

Süüaluselt mõisteti välja riigi tuludesse sundraha 876 eurot.

Ringkonnakohtu otsus ei ole jõustunud ning selle võib vaidlustada 30 päeva jooksul.