Professor Viigimaa: kui geenid on kehvad, tuleb eluviis veelgi tervislikumaks muuta

Professor Margus Viigimaa sõnul on tulevikus ülimalt oluline roll otsusetoel, mis pakub uusimate teaduslike teadmiste põhjal arstile soovitusi parimate otsuste tegemiseks. Foto: Toomas Tatar

Personaalmeditsiini kiire areng loob võimaluse iga inimese geneetiliseks riskianalüüsiks ja parimate ravivalikute tegemiseks.

​Lähitulevikus saab personaalmeditsiinis kindlaks määrata inimese geneetilise südamehaiguste riski ja anda üksikasjalikud soovitused nendest hoidumiseks. «Uues uuringus vaatasime, et ikkagi 50 protsenti tuleneb eluviisist ja geenide osa võib seal olla 20 protsenti – aga peame seda teadma, sest see on päris suur osa,» tõdeb Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) kardiovaskulaarse meditsiini professor ja Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog Margus Viigimaa.

«Midagi pole ette määratud, aga kui geenid on kehvad, tuleb eluviis veelgi tervislikumaks muuta,» ütleb dr Viigimaa. Eelmisel nädalal toimus TTÜs teaduskonverents, kus räägiti, kuidas tehnoloogia saab lähitulevikus toetada tervet ühiskonda.

Geneetilise riskianalüüsiga seondub tema sõnul seni mitmeid hirme: osa inimesi ei taha riskist midagi kuulda, teised pelgavad, et tööandjad võivad sellest teada saada ega võta tööle või ei eduta, ning paljudes riikides, nagu USA, kardetakse kindlustusseltse. «George W. Bushi administratsiooni ajal tõsteti see kilbile ja anti lubadus, et mitte ükski kindlustusselts ei tohi saada andmeid geenidest või geeniriskist – need saab ainult inimene ise.»

Riskiskoori tarvis ei uurita üht geeni, vaid kümneid tuhandeid geenivariante. «Osal mutatsioonidel on suurem tähendus südame-versoonkonna riski suhtes, osal väiksem. Arvuti arvutab välja, milline on inimese lisarisk. Mõnel on ka vastupidi – tema geneetiline risk on väiksem,» räägib kardioloog.