Madli Zobel: teaduspõhine muinasjutumaailm

Madli Zobel. Foto: Erakogu

Meie ühiskond on justkui teaduspõhine, kuid sageli on tunne, et elame rohkem muinasjutus, kirjutab Lasteraamat MTÜ promootor Madli Zobel.

Kui mõnd folkloristi kohtan, siis uurin, kas ta teab liisusalmi «Inglismaa oli lukku pandud...» päritolu. Kuidas saab nii olla, et sada aastat enne seda, kui koroonaviiruse uus tüvi Suurbritannia lukku pani, lugesid pisikesed eesti tattninad mängu alustades just nimelt Inglismaa lukkupaneku kohta? Miks ei võinud see olla Poolamaa või Prantsusmaa või Venemaa. Ja miks sellel salmil variatsioone pole? Ning kumb on põhjus, kumb tagajärg? Inglise keeles on ütlus «fake it until you make it». Kui midagi pidevalt korrutad, siis ajule saab see tuttavaks ning aju võtab uue omaks. Kas selle liisusalmi looja teadis, et Inglismaa läheb lukku? Või läks Suurbritannia lukku seepärast, et me seda siin nii kaua korrutasime?

Meie teaduspõhine maailm on dualistlik. Kuni teadlased pole seda veel tõestanud, on tegemist hüpoteesiga. Hüpoteetiline maailm on muinasjutumaailm. Seal on haldjad, päkapikud, printsessid ja Jumal. Kui Jumal puuri pista, et teadlased saaks ta üle mõõta ning kaaluda, siis järgmisest päevast alates oleks Jumal olemas. Või kui mitte järgmisest, siis sellest päevast, kui mõni teadusajakiri vastavasisulise artikli publitseerib.