/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)
/nginx/o/2021/01/24/13593528t1h2a9a.jpg)
Postimees avaldas täismahus Keskerakonna ja Reformierakonna koostöölepingu aastateks 2021–2023. Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd andis ühismeedias lubadustele oma hinnangu.
Aivar Sõerd: koalitsioonileppe rakendamine selgub alles kevadel (4)
«Koalitsioonileppe rakendamine peaks täpsustuma üsna mitmes aspektis alles peale kevadist majandusprognoosi ja siis kui hakatakse koostama uut eelarvestrateegiat,» kirjutas Sõerd.
Taristu ja kaasaegsete ühenduste kohta lubati Reformierakonna ja Keskerakonna lepingus kiirendada neljarealiste teede planeerimist ja Euroopa Liidu vahendite abil teedeehituseks täiendava raha eraldamist.
«Kehtiva teehoiukava järgi (võeti vastu eelmise aasta detsembri lõpus) väheneb maanteede arendamise ja ehituse raha järgmise 3 aasta jooksul viis! korda. Praeguselt 143 mln euro tasemelt 28 mln eurole 2023. aastaks,» ütles Sõerd ja lisas, et tühimikku loodeti osaliselt täita Euroopa Liidu eelarverahadega, kuid eurotoetuste raha on teedeehituseks järgmise seitsme aasta peale vaid ligi 150 miljonit eurot.
«Tühimikku täitis eelmine rahandusminister udujuttudega maanteede ehitusest PPP projektide vormis. Nüüd on vaja see täita tegelike kavadega, PPP projektide mõttetust tunnistas ka praegune majandusminister lõppeval nädalal riigikogu infotunnis,» nentis rahanduskomisjoni liige.
Veel on uue valitsuse lubaduseks otsida võimalusi teise samba riigipoolsete maksete varasemaks taastamiseks ja analüüsida inimestele valikuvõimaluse loomist või pakkumist omapoolsete sissemaksete suurendamiseks teise pensionisambasse.
Sõerdi hinnangul tuleks maksete taastamine ellu viia võimalikult kiiresti, kuna see oleks tasakaalustav samm teise pensionisamba osakaalu vähenemisele niinimetatud teise pensionisamba reformi tagajärjel.
Koostöölepingus lubatakse ka riigieelarvega tasakaalu suunas liikuda, seda arvestades kriisist tingitud olukorda ja rahvusvahelist konkurentsi ning Euroopa Liidu reegleid. «Tasakaalu suunas liikumiseks on vaja täiendavaid meetmeid ja tegevuskava,» ütles Sõerd, lisades, et meetmete ulatus peaks samuti selguma eelarvestrateegia koostamise käigus.
«Lisaks on koalitsioonileppes veel suur hulk täiendavaid kuluartikleid, mis vajavad katteallikaid- kultuuriranitsa rahastu, lisaraha ravijärjekordade lühendamiseks, pikaajalise hoolduse süsteemi rahastamine, kliimapoliitika ja rohepöörde meetmed mida ei rahastata EL eelarvest, lisaraha haridussüsteemile, jne,» hindas Sõerd.