Valitsus arutab uue kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu

Kaitseväe paraad ja jumalateenistus Narva Aleksandri kirikus. Foto: Raigo Pajula

Valitsus arutab neljapäevasel istungil uue kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu, mis viib tegev-, aja-, reserv- ja asendusteenistuse vastavusse avaliku teenistuse põhimõtetega, kaotades näiteks tegevteenistuse lepingu ning auastmetasu.

Uus kaitseväeteenistuse seadus (KVTS) reguleerib kaitseväeteenistust (tegevteenistus) ja kaitseväekohustust (ajateenistus ja reservteenistus), sõjaväelisi auastmeid ning arstlike komisjonide töökorraldust, teatas valitsuse pressiesindaja.

Lisaks määratleb uus KVTS kutsealuse, ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase ning reservis oleva isiku õigusi ja kohustusi, vabatahtlikult kaitseväekohustuse võtmist, tegevteenistust, kaitseväelaste suhtes rakendatavaid ergutusi ja karistusi, teenistusalaseid tagatisi, pensioni, kaitseväelase varalist vastutust ning vaiete esitamist ja väärtegusid.

Eelnõu kehtestab muu hulgas eraldi tervisenõuded ajateenijale, reservväelasele ja tegevväelasele, näeb ette omal soovil kaitseväekohustuse võtmise võimaluse ning võimaldab ajateenistuse peatumist, kui ajateenija on distsiplinaararestis või teenistusest omavoliliselt lahkunud.

Uue regulatsiooni järgi saab tegevteenistusse võtta ka ilma sõjaväelise väljaõppeta, kui nimetatud eriala saab omandada ainult kaitseväes. Eelnõu ei näe enam ette tegevteenistuse lepingut, vaid isik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega nagu muus avalikus teenistuses. Algselt võetakse isik tähtajaliselt (kuni viieks aastaks) ning kümneaastase katkematu teenistuse korral tähtajatult. Igal ametikohal on hariduse, väljaõppe, tervise ja füüsilise võimekuse nõuded ning toimub rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamine.

Eelnõu eesmärgiks on muuta kaitseväe palgakorraldus läbipaistvaks, õiglaseks, tegevteenistuja tööfunktsiooni, vastutust, kogemust ja sooritust arvesse võtvaks. Seetõttu koosneb palk sarnaselt avaliku teenistuse seaduse eelnõule põhipalgast ja muutuvpalgast. Loobutud on senisest auastmetasust kui lisatasust.

Eelnõuga antakse asendusteenistujatele samasugused õigused ja tagatised nagu on ajateenijatel, lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest. Eelnõu hõlmab ka kaitseväelaste ergutamist ja karistamist, kuna distsiplinaarvõim ja sellega seonduv on otseselt seotud kaitseväelase teenistusega.

Eelnõu reguleerimisalasse ei kuulu kaitseväekohustuse täitmise erandid sõjalise valmisoleku astme tõstmise, mobilisatsiooni ja sõja olukorras. Eelnõu sätestab teenistuse tingimused rahuajal ja erakorralise seisukorra tingimustes. Uus KVTS on kavas jõustada 1. jaanuaril 2013. aastal.

Peamiseks tõukeks uue kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu loomiseks oli 2009. aastal jõustunud kaitseväe korralduse seadus ja uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu. Kaitseväeteenistus on üks avaliku teenistuse eriliikidest, seepärast on vaja ühtlustada teenistuse põhimõtted kogu riigi haldusalas.

Valitsus arutab samal istungil ka teisi seadusemuudatusi, mis on vajalikud kaitseväeteenistuse seaduse sujuvaks rakendamiseks.