Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Värvilised pintslitõmbed aasta tegijatest looduses

Copy
Aasta loom 2021 on rott. Ta sööb palju ja ükskõik mida: elektrijuhtmeid, kummivoolikuid, viljateri, puitu, nahka, toiduaineid – kõike kuni prügikastides olevate jäätmeteni. Pildil kodurott. 
 
Aasta loom 2021 on rott. Ta sööb palju ja ükskõik mida: elektrijuhtmeid, kummivoolikuid, viljateri, puitu, nahka, toiduaineid – kõike kuni prügikastides olevate jäätmeteni. Pildil kodurott.   Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Tänavu on valitud üheksa aasta tegijat looduses. Teadusliku liigikirjelduse asemel sai aasta lindu, looma, liblikat, sammalt, mulda, kala, seent, puud ja orhideed portreteeritud igaüht ühe iseäraliku nurga alt. Kes mängib teadlastele vingerpussi, keda ähvardab äranärimine, kes sobib hästi kleidimustriks jne. Hea sõna kostavad ka aasta tegijate sõbrad ja uurijad.

Aasta lind 2021 – kuldnokk

Kuldnokk.
Kuldnokk. Foto: Tuule Müürsepp

Laisemad linnud jäid näljapajukile

Päeval, kui Eesti valitsus tagasi astus, lösutas turris sulestikuga aasta lind pettunult tühjas söögikastis. «Isegi muutunud riiklikus olukorras on pildil kujutatud lind talirüüs kuldnokk, kes ilmselt sai siiamaani söönuks, aga tuisk pani kaubandusketid teadmata ajaks ootele,» kommenteeris linnukese tegemisi jälginud Peeter Vissak.

Valdav osa 200 000 – 250 000 Eestis pesitsevast kuldnokapaarist talvitub Lääne-Euroopas. Eestisse jääb 200–2000 lindu, kes seekord paksu lume kätte näljapajukile jäid.

Eesti ornitoloogiaühing ja Tartu kunstimuuseum kutsuvad 15. märtsini kuldnokka (Sturnus vulgaris) joonistama, parimatest piltidest saavad postkaardid.

Aasta loom 2021 – rott

Võrumaalt leitud rotikuningas Tartu zooloogiamuuseumis. 
Võrumaalt leitud rotikuningas Tartu zooloogiamuuseumis. Foto: Tartu zooloogiamuuseum

Rotikunigas istub muuseumis purgis

Maailmas üliharuldase nähtuse, rotikuninga ehk sõlme läinud sabadega rotikarja leidis Võrumaal asuva Alaveski loomapargi peremees Rein Kõiv 15 aastat tagasi.

Faasanite toidulaua all süües olid 16 rotti sabad sõlme ajanud. Rotid löödi surnuks ja rotikuningas riputati lauavirna külge. Kõivu hea tuttav, kohanimeuurija Evar Saar viis rotipuntra Tartu Ülikooli zooloogiamuuseumi, kus zooloog Andrei Miljutin rotikuninga formaliini pistis ja seda senini huvilistele näitab.

Maailmas on 400 aasta jooksul registreeritud vaid 58 rotipuntra juhtumit. Muuseumidesse on jõudnud kuus rotikuningat. Sabad võivad sõlme ajada vaid pikasabalised kodurotid (rattus rattus), rändrottidega (rattus norvegicus) seda ei juhtu.

Tagasi üles