Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

VOX POPULI TALLINNAS «Seal toimuv on mulle täiesti vastik, Venemaal toimuv kaos ja tsirkus vihastavad mind» (5)

Copy
Meeleavaldus Navalnõi toetuseks.
Meeleavaldus Navalnõi toetuseks. Foto: Madis Veltman

Laupäeval on Venemaal kümnetes linnades toimunud meeleavaldused, et toetada opositsioonijuhti Aleksei Navalnõid. Postimees osales aga Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldusel, et uurida, millised on Eestis elavate inimeste seisukohad.

Sergei, elanud Eestis 10 aastat: «Usun, et Venemaal toimuv on seaduse ja õiguse seisukohalt täielik kaos. Inimesi ei tohiks poliitiliste vaadete pärast taga kiusata ega vangistada. See, kas ta vabastatakse, on keeruline küsimus. Võib-olla miitingud otseselt ei mõjuta, nad loovad kindlasti survet ja võib-olla kuidagi aitavad – kaasa arvatud kogu see liikumine Navalnõi vabastamiseks ja kodanike vabaduste suurendamiseks.»

Gadir, venelane: «Toetan siin inimesi, kes arvavad, et toimuv on vastuvõetamatu. Ja mitte ainult Navalnõi osas, vaid ka selles osas, mis toimub Venemaa seadustega ja kuidas nendele sülitatakse. Balti riigid on alati seisnud inimõiguste ja -vabaduste eest. Peame näitama, et toetame Eesti Vabariigi otsust avaldada Venemaa võimudele survet, sest autokraadid, nagu seda on Putin, muretsevad üldiselt rohkem oma rahvusvahelise maine kui sisepoliitilise pärast, sest neil on välispoliitikas vähem hoobasid. Ma ei tea, mis Alekseist edasi saab, aga ma arvan, et on põhjust muretseda Matroskaja Tišinas toimuva pärast. Oma viimases postituses vihjas ta üheselt, et nad võivad teda proovida tappa, pidades sellega silmas, et ta ise ei kavatse ennast tappa.»

Andrei, Eesti kodanik: «Ma olin kunagi venelane, sündisin Moskvas, aga Putini ja tema jõugu pärast ei tunne ma end enam venelasena. Seal toimuv on mulle täiesti vastik, Venemaal toimuv kaos ja tsirkus vihastavad mind... Soovin Vene rahvale õitsengut ja head tulevikku, aga Putini juhtimisel on see võimatu.

Keegi ei vabasta Navalnõid – vaadake Valgevene näidet, vaadake, mis praegu toimub. Putinit ei huvita see üldse, seda võib näha reaktsioonidest nii Aleksei Navalnõi äsjasele kui ka varem avaldatud videotele. Rahvas torises, aga midagi ei muutunud. On tarvis minna välja, näidata oma kodanikupositsiooni, näidata, et ollakse vastu. Nagu üks esinaja siin õigesti ütles, kõik need sündmused tõmbavad endiselt tähelepanu. Ma austan ja tunnen uhkust nende inimeste üle, kes täna tänavale tulid, sest see pole mitte ainult Venemaa, vaid kogu maailma probleem. Sõnavabadus, seadused – neid tuleb austada, riik peab töötama inimeste heaks, aga Venemaal see praegu kahjuks nii ei ole.

Mul on isaga suur ideoloogiline konflikt. Ma ei saa üldse aru, et see vana põlvkond, kes Putinit fännab, elab Eestis ega saa üldse aru Vene reaalsusest. Ma suhtlen Venemaa noortega ja minu ringkonnas pole ühtegi inimest, kes Putinit toetaks. Nii et mind üllatab, et põlvkond, kes on oma sidemed täielikult kaotanud, fännab hoopis kelme, vargaid ja diktaatoreid. Veel enam, nad näevad, mis toimub, aga leiavad selliseid vaatenurki, mis neile paremini sobivad: "Putin varastab, aga Navalnõi on spioon ja see on palju hullem." Mis vahet seal on? Fakt on, et võim parasitseerib inimeste peal ja see on halb. Üldiselt tabasin end täna mõttelt, et Putin ja Venemaa valitsus tegid minust russofoobi. Mul on sügavalt vastik kõige pärast, mis Venemaal seaduse ja riigi mõttes toimub. Ma ei oska välja tuua midagi head, mida ma seal viimastel aastatel näinud olen. Ma pole kuulnud, et rahvas Venemaa üle uhke oleks.»

Ilya, Eesti kodanik: «Minu plakatil on kiri «Kelmide ja varaste vastu», sest Venemaa korrumpeerunud režiim on riigi viinud niisugusesse seisu, et väike Eesti on nüüd, 20 aastat hiljem, enda palkade poolest rikkam kui Venemaa keskmiselt – ja seda ilma Venemaa käsutuses olevate ressurssideta. See on minu jaoks oluline. Mu isa ise on ühes teises linnas meeleavaldusel. On väga raske teha prognoose, mis Navalnõist edasi saab, sest tegemist on režiimiga, mis on absoluutselt ettearvamatu ja ignoreerib igasuguseid loogilisi ja tsiviliseeritud riigiteaduste kontseptsioone.»

Tagasi üles