AK ⟩ Eero Medijainen: Poola, Eesti ja de jure tunnustus

Eero Medijainen Foto: Erakogu

Eesti de jure tunnustamine Poola poolt ei tulnud lihtsalt ja algul olid kahe riigi suhted lausa halvad, kirjutab Tartu Ülikooli uusima aja professor Eero Medijainen.

Tunnustuse saamise lootus paneb liikuma nii väikese lapse kui ka vanuri. Seda ihaldatakse ja pakutakse. Tunnustus seostub igal juhul millegi positiivsega, kuigi ka vargakamp reeglina tunnustab kedagi oma juhina. Riigi tasemel tähendab tunnustus võrdväärsuse tunnistamist. Ainult tunnustatud riik võib asutada saatkondi, taotleda osalemist rahvusvahelistes organisatsioonides ning sõlmida lepinguid ja pakkuda ise piisavat kaitset oma kodanikele.

Tunnustamisega seotud rahvusvaheline õigus on kujunenud sajandite jooksul. Kõige kiiremad ja murrangulisemad muudatused selle õiguse põhimõtetes toimusid Esimese maailmasõja ajal ja järel. Esiteks kujunes siis selgem piir kahe tunnustuse – ajutise (de facto) ja lõpliku (de jure) vahel. Varem tunti ja kasutati de facto mõistet, aga nüüd sai sellest mõne tulevase riigi jaoks omaette eesmärk.