/nginx/o/2020/08/11/13267987t1h78a6.jpg)
Välismaalased peavad riigi infokanaleid usaldusväärseks, kuid olulise info leidmine on tihtipeale keeruline, selgus siseministeeriumi tellitud uuringust.
Välismaalased jäävad Eestis hätta olulise riikliku info leidmisega (1)
Eestis elavad välismaalased pidasid infokanalitest kõige usaldusväärsemaks allikaks riigiasutuste ametlikke kodulehti ja ametlikke kanaleid, aga ka oma koduriigi saatkondi. Infoallikana tõsteti esile ka Eesti uudistekanaleid.
Kui hästi või halvasti oldi eriolukorra ja sellega seotud piirangutega kursis, sõltus välistudengite puhul ülikoolist ning töötajatel tööandjast. Infot ammutati ka sotsiaalmeediakanalitest, eelkõige Facebooki gruppidest.
Murekohana tõid uuringus osalejad välja inglis- ja venekeelse info viitega jõudmist ametlikesse ja uudistekanalitesse ning selle killustatuse. Lisaks tajusid välismaalased kohalike elanike leebemat suhtumist piirangutesse, mis pani neid kahtlema ka enda valikutes.
Uuring viitas ka sellele, et riik üksinda kõikide elanikkonnagruppideni ei jõua, vaid oluline roll ja vastutus on ka välismaalaste kutsujatel ehk tööandjatel ja ülikoolidel ja kohalikel omavalitsustel, nentis siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakonna juhataja Martin Tulit.
Millised on siinsete välismaalaste kriisiaegsed mured?
Uuringu üks autoreid, kommunikatsiooniekspert Eneli Mikko ütles, et rõõm oli saada tagasisidet, et siin elavate välismaalaste hinnangul oli praeguses tervisekriisis Eestisse jäämine parim valik. Samas tulid tema sõnul välja ka murekohad, mida kriisijuhid ja kommunikatsioonikorraldajad peaksid arvestama.
«Lisaks igapäevase eluolu ja piirangute infole saab riik turvatunnet luua ka emotsionaalselt. Näiteks hirmud, mis olid Eestis elavatel välismaalastel eriolukorra ajal, varieerusid oluliselt ja seetõttu on vajalik kriisiaegadel ka vaimsele heaolule tähelepanu pöörata,» lisas Mikko.
Ta tõi välja, et ingliskeelsete välismaalaste puhul tuli esile mure toimingute pärast, kuna üha enam suleti piirangute tõttu asutusi, teenuseid ja riigipiire. Lastega peredel oli emotsionaalselt raske leida viise laste aja sisustamiseks ning töö- ja koduelu tasakaalustamiseks.
«Keerulisema majandusliku taustaga riikidest pärit võõrtöölised tajusid eriolukorras aga suurimat ebakindlust oma töökoha suhtes. Eriti keeruline oli olukord neile, kelle majanduslikust toimetulekust sõltus terve perekond – sageli saadeti osa oma palgast sugulastele ning perele koduriigis,» avas uuringu autor siinsete välismaalaste mõtteid.
«Eestis elavate välismaalaste eriolukorra teadlikkuse uuring» viidi läbi siseministeeriumi tellimusel. Uuringu eesmärk oli kaardistada Eestis elavate inglise ning vene keelt kõnelevate uussisserändajate teadlikkus eriolukorrast, nende infoallikate kasutamise harjumused, allikate usaldusväärsus ning võimalikud murekohad teabe edastamisel.