/nginx/o/2021/01/20/13586941t1hdfa0.jpg)
Nädal aega koalitsioonikõnelusi on selja taga ja pooled on leidnud konsensuse paljudes teemades, vajadusel oma kahe aasta tagustes valimislubadustes järeleandmisi tehes. Et riik on keset koroonalainet ja selja taga eelmise valitsuse miiniväli, on ettevaatlik haldusvalitsus võibolla just see, mille poolt valija praegu hääletaks.
Samas võib erakordne olukord ja avalikkuse heasoovlikkus tekitada koalitsioonipartnerites põhjendamatu mugavustunde, et saabunud on peenhäälestuse aeg 2.0, kus piisab vaid riigi käigushoidmisest, et pidada oma olemasolu õigustatuks.
Eesti riik ei ole muidugi sugugi valmis ja ka keerulistes valdkondades, kus koalitsioonipartnerite valijaskondadel on erinevad huvid, tuleb langetada otsuseid ja teha tegusid, mida on riigile ja ühiskonnale vaja pikas perspektiivis, mitte üksnes selleks, et järgmistel valimistel saada tagasi valitud. Selliseid valdkondi on mitu.
Rohepööre ja selle sotsiaalsete mõjude tasandamine Ida-Virumaal on pikaajaline eesmärk, milles koalitsioonipartnerid on asunud toetama Euroopa Liidu ambitsioonikat tegevuskava. Kahtlemata mõjutab rohepööre valusalt Keskerakonna valijaid selles piirkonnas. Kui kaunilt üleminekut ka serveerida ja kuidas kiita sealsete inimeste töökust ja pädevust, tõenäoliselt peavad tuhanded leidma uue töö ja suur osa neist ka ümber õppima.
Loodav valitsus on lubanud Ida-Virumaal tekitada uue sotsiaalmajandusliku mudeli. Selleks on koalitsioonipartneritel kavas kasutada õiglase ülemineku rahastust ja lisaks veel nn tulevikurahastust. Nii tundub uue sotsiaalmajandusliku mudeli rajamine kahtlaselt üleminekuna toetustepõhisele toimetulekule, nagu EKRE ka kohe kriitiliselt märkis.
Reformierakond ei tohiks valitsuse moodustamise rõõmust kaotada oma nägu ja programmilisi ideaale. Et Kaja Kallasest ei saaks peaminister Keskerakonna valitsuses.
Teine oluline valdkond, mille puhul valijaskonnas näib olevat selge konsensus, on suhtumine metsa majandamisse. Loodav valitsus plaanib vähendada raiesurvet RMK-le, olles samas avatud puidu väärindamist puudutavatele innovatiivsetele algatustele, nagu näiteks puidukeemiakombinaat. Selline lähenemine on mõistlikult keskpõrandal, kuid võib jääda jõuetuks, et piirata metsade üleraiet.
On ju RMK raie vaid osa probleemist. Eraomanike metsaraiet ei ole aga võimalik ilma seadusandlike sammudeta piirata. Vaja on muuta raietingimusi, näiteks tõstes raievanust, piirates raielankide suurust ja harvendusraie tingimusi. Loodetavasti jätkub loodaval valitsusel selleks niihästi julgust kui ka koostöötahet.
Loomulikult ootab konkreetseid samme ka ühtne eesti kool. Tegelik elu on üleminekut juba alustanud, näeme seda uute eestikeelsete riigigümnaasiumide tekkimises, aga ka selles, et üha rohkem vene peredest pärit lapsi käib eesti õppekeelega lasteaias ja koolis. Need koolid vajavad juba praegu lisaõpetajaid ja -ressursse, et luua õpikeskkond, milles oleks toetatud nii eesti kui ka vene emakeelega õpilaste areng.
Kuigi läbirääkimised on Reformierakonnale mugavad, sest ta valija on rõõmus juba sellest, et lõpeb «ekreike», ei tohiks erakond valitsuse moodustamise rõõmust siiski kaotada oma nägu ja programmilisi ideaale. Et Kaja Kallasest ei saaks peaminister Keskerakonna valitsuses.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)