Olesja Lagašina: Navalnõi pole kaugeltki demokraatia ingel

Olesja Lagašina Foto: Konstantin Sednev

Üks mu hea tuttav, vene juudist liberaal ja ülikooli õppejõud ütles kord, et ei hakka Navalnõid toetama, sest vene rahvuslus teda ei köida ning poliitikud, kes marsivad vene fašistidega õlg õla kõrval, pole talle eriti sümpaatsed.

Oli ka neid, kes püüdsid Navalnõi rahvuslust õigustada, väites, et rahvuslus on normaalne impeeriumi vastand ja seega möödapääsmatu etapp teel liberalismi poole. Kuidas mahuvad sellesse pilti ta seisukohad Vene-Gruusia sõja või Krimmi kohta (nt kuulsad sõnad «Tahaks väga tiibraketiga näriliste (st grusiinide) peastaapi tulistada, kuid närilised seda ootavadki» ja «Krimm jääb Venemaa osaks ja nähtavas tulevikus sellest enam Ukraina osa ei saa»), on omaette küsimus.

Fakt, et Navalnõi juhitud liikumise Rahvas üks eesmärke oli «russofoobia monitooring», paneb rohkem kui kümme aastat hiljem vaid kulmu kergitama. Olid ajad... Nüüdseks on ta ainus tõsiselt võetav opositsioonijuht Venemaal, keda jumaldavad vene noored, toetab liberaalne lääs ja kardab Venemaa võim.