Seto jonn Siberis: Haida külas avati uus kirik

Haida ja Pulatnovo külade setode ühispilt pärast ajaloolist teenistust. Esimeses reas vasakult Jevsejevi Anatoli, Melovatskaja Valentina, Ledo Viktor, isa Jevgeni, ja Jevsejeva Galina. Teises reas vasakult: Fjodorovi Viktor, Kanariku Ljudmilla, Trofimova Olga, Petersoni Larissa, Kaidanovitši Anton ja Grigorjeva Valentina. Foto: Jevsejevi Aleksandr

Siberi setodel oli viiristamispäeval (19. jaanuaril) Haida külas erakordne sündmus: esimene jumalateenistus nende uues rohelise katusega õigeusu kirikus. Eelmise kiriku sulges nõukogude võim 1938. aastal.

«Kõik olid muidugi väga rõõmsad, et külas on jälle kirik,» ütles pärast ajaloolist teenistust kohalik seto, Haida naaberkülas Pulatnovos elav Jevsejeva Galina Postimehele. «Kusjuures teenistusel olid ainult setod, peale ühe inimese.»

Kahes seto külas, Haidas ja Pulatnovos elab praegu 137 inimest. Galina andmetel on neist seto juurtega tervelt 105 elanikku, kellest umbes pooled räägivad vabalt seto keelt. Siberi setode kultuuri säilimiseks on uue kiriku avamine hindamatu tähtsusega.

Valmis annetuste toel

Galina sõnul oli kiriku ehitamise juht ja peamine algataja Haida elanik Anton Kaidanovitš, kes ise, muide, pole seto, aga elab see-eest külas juba üle 30 aasta. «Ehitasime nii-öelda rahva rahaga. Raha ehituseks annetasid kohalikud elanikud ja kes varem elasid Haidas, aga ka teised mitteükskõiksed inimesed,» rääkis Galina, kelle sõnul oli algul plaan ehitada tsässon (nii kutsuvad setod õigeusu külakabelit), aga lõpuks visati müts vastu maad ja otsustati seto jonniga ikkagi kirik valmis ehitada.

Kiriku taasrajamise idee tekkis Haidas 2000. aastal, kui küla tähistas saja aasta juubelit. Juubelipidustuste ajal püstitati suurte lootustega tulevase kiriku asukohta isegi rist. «Juhtus aga nii, et ligi 20 aastat seisis rist selles ilusas kohas nagu vaeslaps, enne kui kõik soodsad asjaolud kokku langesid ja me saime tasapisi ehitama hakata,» rääkis Galina.

Valminud puust kirik on väike, koosnedes väikesest eeskojast ja veidi suuremast jumalateenistuse kojast. Teenistusele mahub korraga ainult kümmekond inimest, kuid see-eest on kirik Galina sõnul väga hubane ja ilus. Ja mis eriti tähtis: kirikus on soe, sest viiristamispäeval oli Haidas külma 23 kraadi ja puhus vali tuul.