Andrei Ivanovi puhas kirjandus

Kirjanik Andrei Ivanov. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti õigekeelsussõnaraamat annab sõnaotsingule «arabesk» vastuseks: stiliseeritud taimornament; väike lõbus muusikapala; (balletipoos). Andrei Ivanovi arabeske sobib ükskõik milline neist kolmest tabavalt kirjeldama.

Teatav ornamendilembus on ta loomingus kindlasti olemas. Kõik Ivanovi teosed moodustavad kokku justkui ühe kireva mustri, mille juured kasvavad tihedast sümbiootilisest sidemest taimede ja seentega, millel seadused on aastakümneid ebaõnnestunult üritanud keelata kasvada.

Väike lõbus muusikapala? Olgu, vahest mitte Ivanovi romaanid, aga «Pariisi arabeskide» novellid, lühipalad ja esseed ei pretendeeri romaanide mastaapsusele, millega Ivanov ennekõike tuntuks on saanud. Ja oma maniakaalne lõbusus – nagu ka musikaalsus – on ta kirjutamises alati omal kohal, olgu see pealegi peenelt läbi põimitud maheda iroonia ja kaine traagika­tajuga. Aga ükskõik kui sügavale hämaruse südamesse Ivanov ei tungi, ikka on ta teoseid kuidagi lõbus lugeda. Hoog on lihtsalt nii võimas. Ja sulgudes balletipoos? Jah, Ivanovi «Pariisi arabeskid» on neist kolmest ennekõike sulgudes balletipoos.