Alates metsasõja algusest 2016. aastal on ilmunud suur hulk erinevaid mõtteavaldusi: süüdistavaid, kompromisse otsivaid, rohkem ja vähem teaduslikke. Julgen väita, et suhteliselt suur osa neist on keskendunud õige raiemahu otsingutele. Ökoloogid, metsandusteadlased, metsaärimehed ja paljud teised on seda õiget numbrit palehigis otsinud. Miks siis õiget numbrit pole leitud?
Õige vastus on, et seni kuni ühelt poolt vaadatakse metsa ökoloogilist aspekti ja teiselt poolt raha, seda ei leitagi. Lahenduse leidmiseks tuleb lähtuda RMK enda kodulehel kirja pandust: «Me majandame riigimetsa säästlikult ja efektiivselt, tagades metsaressursi ökoloogiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste säilimise ning suurenemise.» Sel aastal on paljud eestlased taasavastanud kodumaa kaunid kohad ja mühavad metsad. Jõulude ajal kinkis ilmataat osale Eestist tõelise talve võlumaa. Sotsiaalmeedia postitused ei valeta: inimesed käisid rõõmsalt looduses, naeratasid üksteisele ja võõrastele, me ise ning kõik me ümber muutus helgemaks. Just looduses liikudes tekib vähemalt minul tunne, et muutun taas tervikuks. Kõik loksub paika ning koroona, tööga seotud asjad ja muud igapäevamured ei ole enam tähtsad.