Mure, et Eestis töökäte hulk väheneb, pole kuigi vana: veel 25 aastat tagasi seda ei tuntud. Siis oldi veendunud, et kõik Eestisse saabujad integreeruvad välgukiirusel ning mingeid probleeme nendega ei teki. 1990. aastate keskel teatasidki juba erinevad sotsiaaluurijad, et Eestisse jäänud muulased on praktiliselt integreerunud. Olles ise kaua töötanud nende – seejuures väga haritute ja intelligentsete – muulaste keskkonnas, samas omades teadmisi sotsiaalsete protsesside toimumisest, oli neid uurimistulemusi võimatu uskuda.
Mõni aasta hiljem oligi pilt muutunud: integratsioonist räägiti jätkuvalt, kuid nüüd juba võtmes, et mida tuleks teha, et see ikka aset leiaks. Valitsuse tasemel omaks võetud integratsioonipoliitika peaideoloog Raivo Vetik jõudis seisukohani, et see peab olema pariteetselt kahepoolne: kohalikud peavad end kohandama samaväärselt sisserännanutega. Pärast 2007. aasta pronksiöö sündmusi jäi see poliitika sinnapaika, kuid näib nüüd uuesti tuure üles võtvat.