/nginx/o/2021/01/08/13567158t1h10e1.jpg)
Põhiseaduskomisjoni aseesimehe Lauri Läänemetsa hinnangul on Keskerakonna otsus võtta oma allkiri Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) likvideerimise eelnõult tagasi ainuõige samm, kuid korruptsiooni vähendamiseks on vaja uuel koalitsioonil tugevdada ERJK töövõimet.
«Eelnõu, millelt Keskerakond oma allkirja tagasi võttis, oleks likvideerinud seni end korduvalt tõestanud kontrollisüsteemi ja vähendanud veelgi korruptsiooni ärahoidmiseks mõeldud sanktsioone,» leiab Läänemets. Tema sõnul tuleb arvestada viimasel ajal toimunut ning Reformierakond ja Keskerakond peaksid näitama üles oma valmidust lahendada ERJK töö kitsaskohti.
«Senini on erakonnaseaduses ette nähtud sanktsioonide (viivis ja riigieelarvest makstava toetuse vähendamine) rakendamine olnud puudulik ja ebaselge. Näiteks ei ole võimalik seadust rikkunud erakonna riigieelarvelist toetust kinni pidada, kuna on ebaselge, kui pikaks perioodiks ja kuidas vähendamist arvestatakse,» tõi ta näiteks.
Läänemets lisas, et samuti ei ole võimalik keelatud annetuse tagastamiseks ette nähtud viivist 300 protsenti nõuda, sest protseduur on seaduses lahti kirjutamata. «ERJK on teinud põhiseaduskomisjonile ka ettepaneku kehtestada annetajale tõestamiskohustus kui annetus on ületanud teatud piiri,» lisas ta.
«ERJK ja õiguskantsler on viimastel aastatel pöördunud riigikogu põhiseaduskomisjoni poole tähelepanekute ja ettepanekutega erakondade rahastamise järelevalve puuduste kõrvaldamiseks. Kuni tänaseni pole seadusemuudatusi algatatud,» märkis Läänemets.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)